Eylin Kuusemäe: Murra palgapäevast palgapäevani elamise tsükkel!

Pankade sõnul elab veerand eestimaalastest nii, et enne palgapäeva on neil kontol raha alla saja euro. Selleks, et enne palgapäeva poleks kogu eelmise kuu palk ära kulutatud, vaid oleksite suutnud osa sellest kõrvale panna, tuleb muuta suhtumist rahasse ning teha tarbimiskäitumises kasvõi väikeseid samme, õiges suunas.

Neil, kel raha kipub näppude vahelt pudenema, on hea nipp näiteks kanda iga kuu alguses peale palgapäeva kohe teatud summa – kindla eesmärgiga, olgu selleks siis eesootav reis, uus kodu, investeerimine vms –, enda teisele kontole, et ei tekiks kiusatust seda millelegi muule ära kulutada.

Finantsseisu parandamist ongi mõistlik alustada eelarve üle vaatamisest, sest alles siis, kui kulubaas on teada ja on selge, kuhu raha kulub, saab hakata olukorda muutma. Kulud tasub kirja panna kategooriate kaupa – nii saab parema ülevaate, millised kuludest on vältimatud ja millises kategoorias on selliseid väljaminekuid, mis paistavad kohe liialdusena või mida on ehk võimalik järgmistel kuudel vähendada või sootuks ära jätta.

“Selleks, et saada kulud kontrolli alla, on oluline kohe kuu alguses plaanid paika saada – millele raha kulutatakse, millised kulud on möödapääsmatud ja mille pealt saaks kokku hoida ning osa summast ka investeerida, eesmärgiga, et tulevikus ei tekiks enam probleeme palgast palgani elamisega,” soovitab Altero Eesti tegevjuht Eylin Kuusemäe, kes nendib, et tema endagi jaoks pole palgast palgani elamine päris võõras mure.

“Kipun äärmustesse minema – kas olen väga kokkuhoidlik või siis priiskaja,” tunnistab Kuusemäe, et lubab endale emotsioonioste, kuna teab, et võib seda teha. “Kulutan, sest ma saan ja võin. Ja miks ka mitte! Minuvanuste põlvkond on tulnud nõukogude ajast ja üheksakümnendate alguses, mil vabanesime, polnud paljudel peredel kerge. Väga paljud elasid üsna keerulistes oludes ja minagi pole erand, nii et nüüd – kui oled ennast üles töötanud ja on võimalus endale rohkem lubada – tekib tunne, et ma võin ju investeerida ja hakata elama 70aastaselt, aga tahan ka praegu elada, tahan kohe reisida, ilusaid asju osta, enda eest hoolitseda ja see kõik nõuab raha. See on see, mis paneb raha võib-olla rohkem kulutama, kui alati vaja oleks. Saaks ka teisiti.“

Nii on tal perioode, mil ta ostab rõivaid, kuni tal on neid nii palju, et rohkem pole vaja. Ka raamatuid meeldib Kuusemäele osta, kuigi oleks võimalus neid hoopis raamatukogust laenutada ja peale lugemist tagasi viia. “Kui tundub, et on hea raamat, siis olen selle endale koju ostnud, sest ma ju saan ja miks siis mitte, kui see on mugav."

Ilu ja tervisetooteid ostab ta samuti hea meelega. Mitte ainult endale, vaid tervele perele. “Näiteks mingid uued kreemid või hoolitsused, mis on näonahale väga head, aga kallid. Lisaks tervisetooted – vitamiinid ja toidulisandid –, neid pole alati rohkem juurde tarvis, aga ikka ostan,” toob Kuusemäe näiteid oma ostukäitumisest.

Raha kulub ka kodu sisustamisele. “Mulle meeldib, kui minu ümber on ilu. Kui poes vaatan, et ilus kujuke, siis kas mul on seda vaja? Ei ole, aga ma tunnen ennast hästi, kui olen selle koju toonud, mul on mugavam ja parem kodus olla. Sellised erinevad asjad, mida sul tegelikult vaja ei ole, teevad korraks olemise heaks, aga pikaajalises vaates elu mugavamaks ei tee."

Lisaks kulub suur osa sissetulekust maja ehitamisele, mis pole teadupärast odav tegevus. “Kulutame maja ehitamisele väga palju, kuigi seda võib sisuliselt ka investeerimiseks nimetada, sest me ei taha selleks eraldi laenu võtta.”

Materjalidelt kokku hoidmine pole samas pikemas perspektiivis jätkusuutlik tegevus, teab Kuusemäe. “Meil on vana, üle saja aasta vanune talumaja, mille remondiga ammu alustasime. Üle kümne aasta tagasi saime valmis esimese korruse, vahepeal vahetasime välja katuse ja tegime maja korda väljast, ja nüüd, kui teeme teist korrust, näeme, et esimesel korrusel vajavad seal, kus materjalidelt on kokku hoitud ja soodsamaid variante otsitud, neist osad juba välja vahetamist ja osad ongi juba ka välja vahetatud, samas kui need asjad, millesse on rohkem investeeritud, on veel kasutuskõlblikud ja ilusad,” jagab ta kogemust.

Kulude kokkuhoiust rääkides on Kuusemäe sõnul oluline üle vaadata ka oma laenumaksed, mis sünkroonis euribori tõusuga on paljude jaoks kasvanud. Lahenduseks on refinantseerimine ehk teisisõnu kallima laenu või laenude koondamine ühe uue ja soodsama laenu alla. “Kui sul on laenud, siis tasub need refinantseerida – vaata, millised variandid turul on, tee võimalused endale selgeks ja müü oma kallid laenud maha,” soovitab ta.

Ta lisab, et paraku teatakse meil refinantseerimisest veel üsna vähe ja nad peavad seda ise klientidele aktiivselt pakkuma. “Oleme proaktiivsed ja pakume klientidele, kes on palju laene võtnud, seda ise välja, sest näeme oma kogemusest, et refinantseerimiste osakaal küll kasvab, aga siiski pole paljud refinantseerimisele kui võimalusele seni mõelnud. Võib-olla ollakse mõistet küll kuulnud, aga täpselt ei teata, mis see on, või siis pole enda jaoks teadvustatud, et see võimalus on päriselt ka olemas.”

Kuusemäe lisab, et kui juba refinantseerimist kaaluda, on tark võrrelda, kuhu saab soodsamalt oma laenud nii-öelda maha müüa. “Altero on selleks ideaalne abimees, nii ettevõtete kui eraklientide jaoks. Pakume ka ettevõtetele finantsvõrdluse teenust.”