Kuidas pärida teist pensionisammast?

MR: Nagu muudegi varade puhul tekib pärimisõigus, kui siit ilmast lahkunu pärijatele antakse välja pärimistunnistus.

MR: Rusikareegel on, et nii kaua kuni raha hoitakse pensionifondis, st omatakse pensionifondi osakuid ehk väärtpabereid, on see raha päritav. Kui hakatakse saama väljamakseid teisest sambast läbi kindlustuslepingu, siis see raha enam päritav ei ole. Teise samba pensioni väljamaksete puhul on võimalik täiendava tasu eest lisada tingimus, millega surma korral makstakse pensioni edasi pensionilepingus nimetatud isikule.

MR: Rahandusministeeriumi viimase statistika põhjal oli 2017. aasta lõpuks teise samba osakute pärimiseks esitatud üle kümne tuhande pärimisavalduse. 2017. aasta jooksul esitati natuke üle 1100 pärimisavalduse ning pärandina maksti teisest sambast välja 3,5 miljonit eurot. See teeb keskmiselt 3200 eurot pärandaja kohta.

RT: Kuna kogu pärimisprotsess käib läbi notari, tuleb esmalt pöörduda vabalt valitud notari poole, kes annab välja pärimisõiguse tunnistuse. Teise samba pärimine käib koos muude varade (raha, muud väärtpaberid, kinnisvara jne) pärimisega.

MR: Edasi tuleb pärijal pärimistunnistusega panka minna. Pangatöötaja vormistab pärija nimel pärimisavalduse pensionikeskusele ja edastab selle pensionikeskusele. Pensionikeskus teeb väljamakse või kannab osakud üle pärija(te) pensionikonto(de)le.

MR: Siis on üks erisus, mis pikendab pärimisprotsessi. Kuna teise samba osak on väärtpaber, siis päritud väärtpaberite müümise soovi korral peab selleks eelnevalt olema saadud kohtu luba.

MR: Variante on kaks: kanda päritud osakud oma pensionikontole või rahas välja võtta. Rahas pärimise juures on piirang: rahas saab pärida osakuid ühe aasta jooksul notariaalse pärimistunnistuse väljaandmisest. Erandina ei kehti see piirang pärijatele, kes ei ole kunagi teise sambaga liitunud.

RT: Kuna teise samba maksete pealt ei ole tulumaksu kinni peetud, siis on see on maksustamata tulu. Seega lihtne loogika ütleb, et kui maksustamata tulu hakatakse välja võtma, siis tuleb sellelt tulumaks ära tasuda. Oluline on silmas pidada, et vastavalt 2018. aasta algusest kehtivale tulumaksuseadusele mõjutab pensioniosakute pärimisel saadud ühekordne väljamakse maksuvaba tulu arvestust. Kui näiteks füüsilise isiku igakuine tulu oli 500 eurot (või 6000 eurot aastas) ja sellelt tulumaksu kinni ei peetud, siis võib tekkida olukord, kus lisaks teise samba väljamakselt tehtud kinnipidamisele peab juba kätte saadud palgalt hakkama riigile tulumaksu tasuma, sest pärija maksuvaba tulu ei ole enam 6000 eurot aastas. Kui pärija osakuid rahas välja ei võta, vaid kannab need oma pensionikontole, siis pärimisel tulumaksukohustust ei teki.

RT: Praktikas tähendab see olukordi, kus pärandaja soovib oma vara kas täielikult või osaliselt pärandada mõnele heategevusfondile, kirikule vms. Praegu on Eestis neid juhtumeid vähe, kuid läänemaailmas on see väga tavapärane, et osa varast suunatakse heategevusse. Kui väljamakse tehakse juriidilisele isikule, siis tulumaksu kinnipidamist ei ole.

MR: Pensionifond ise ei saa miinuses olla ja pärijatele kohustusi tekitada. Kuid pärandajal võib olla võlgu, mis vajavad katmist. Pankrotihalduril on õigus nõuda, et pensionifondi osakuid kasutataks pärandajalt üles jäänud kohustuste katmiseks.

RT: Kui on kahtlusi, et pärandajal on üleval kohustusi, siis on mõistlik notariga kokku leppida pärandvara inventuur. Sel juhul on tagatud, et pärija ei pea pärimise tulemusel ise peale maksma.

Saadet toetab Luminor.

Saadet saab täispikkuses järelkuulata siin.