Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub palgaralli jaoks hoogu veel mõnda aega.
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik Foto: Jake Farra
Möödunud nädal tõi rõõmustava teate sellest, et paljude töötajate jaoks algas 2023. aasta suure palgatõusuga. Nimelt oli äsja avaldatud statistika kohaselt keskmine brutopalk selle aasta esimeses kvartalis lausa 13,3% kõrgem kui aasta varem. Võrreldes viimase kümnendi keskmise palgakasvuga on taoline hüppeline tõus tavapärasest umbes kaks korda suurem. Sarnasele tasemele küündis Eesti palgakasv viimati vahetult enne suurt majanduskriisi 2008. aasta alguses.
Keskpangad tõstsid mai alguses taas intressimäära ning jätkavad finantstingimuste karmistamist, sellega pannakse aga lähematel kuudel majanduse pehme maandumise lootus tõenäoliselt tugevalt proovile.
Eestil tasuks alustada juba tänavu riigieelarve puudujäägi vähendamisega, et aeglustada hinnatõusu ja hoida pikaajalist konkurentsivõimet, leiab Eesti majanduspoliitika iga-aastase hindamise lõpetanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
Inflatsioon jõudis USA-s ja euroalal tippu juba eelmisel aastal tänu madalamatele energiahindadele. Alusinflatsioon, millest on välja arvatud energia- ja toiduhinnad, on aga tunduvalt püsivam.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.