SEB majandusprognoos: Eestis pole pöördelist paranemist oodata, kuid ta paraneb siiski

Valdav enamus maailmast on endiselt kogenud majanduskasvu, kuid eriti just Euroopas on selle tempo olnud vaevaline. Hoiatustele vaatamata, ei toonud kiired intressitõusud endaga kaasa tõsiseid tagajärgi ja skeptikute kiuste tundub ka inflatsioon olevat kontrolli alla saadud. Keskpangad on nüüd asunud intressimäärasid kärpima, sest võitlus inflatsiooniga loetakse võidetuks, kuid küll vajavad majandused soodsamat laenuraha, et kängunud kasv uuesti vedama saada.

Ettevaatlikult positiivseid ootuseid tumestab poliitilisel areenil toimuv. Sõda Ukrainas kestab endiselt ja kiiret lahendust silmapiiril ei paista. Euroopas on valijad aeglasest majanduskasvust frustreeritud ja otsivad valimistel uusi jõude, kes olukorda parandaks. Head plaani selleks ei ole ka uutel valitsejatel.

Suurimat elevust kütab USAs teist korda presidendiametisse saanud Donald Trump, kes ähvardab ülejäänud riike kõrgete kaitsetollidega. Suured küsimärgid on ka Ühendriikide enda sisemajanduse kohal, sest Trump soovib piirata tööjõu arvukust migratsiooni lõpetamise teel, ent kütta samal ajal majandust tagant maksukärbete ja eelarvedefitsiidi abil. SEB prognoosi põhjal Ühendriikide majanduskasv Trumpi esimesel kahel valitsemisaastal siiski aeglustub, küündides 2025. aastal 2,4% ja 2026. aastal 2,1% juurde.

Euroopas on suurimaks murelapseks saanud Saksamaa. Viimastel aegadel on käinud kesiselt sealse eksportiva tööstuse käsi, kuid ka majapidamised on väga ettevaatlikud on kulutuste tegemisel. Suurim kivi majanduse kaelas on väga kasinad investeeringud põhivarasse, mis seavad piirid potentsiaalsele majanduskasvule ka tulevikus. Saksamaa majanduskasv piirdub tänavu vaid 0,4%ga, vedades kaasa Euroala, mille SKP kasvuks prognoosime 2025. aastal 1,1%. Euroala majanduskasv kiireneb mõnevõrra 2026. aastal, küündides 1,4% juurde.

Eesti peamised kaubanduspartnerid, Soome ja Rootsi, on tihedalt seotud nii Saksamaa kui USA turuga, ent vähemalt seni on sealne eksportiv tööstus näidanud end heast küljest. Suurim mure on nende riikide jaoks vaikelu kinnisvaraturul ja majapidamiste vähene huvi tarbida. Intresside langedes püsib küll lootus, et senised trendid on aeglaselt muutumas. Prognoosi kohaselt kasvab Rootsi majandus sel aastal 2,2% ja Soome majandus 1,5%. 2026. aastal peaks majanduskasv Rootsis olema juba 3,1%, samas kui soomlastel tuleb leppida 1,8% SKP kasvuga.