Teearu soovitas AI-ga mängida, Hammer mitte tormata, Suursoo osta tasuline AI, et andmed ei läheks rändama

„Uuring näitas, et AI ei ole veel teema. Meil on oma kohalikud teemad – julgeolek, maksukeskkond, inflatsioon, regulatsioonid. Generatiivse tehisintellektide praegu finantsjuhid Baltikumis ei tegele. Olulisemad teemad on neile tulemuslikkuse juhtimine ja mõõdikud, ERPi kolimine pilvepõhistele lahendustele,“ kirjeldas Meresmaa olukorda.

Teearu arvates oleks mõistlik AI rakendamisega hoogsamalt tegeleda, sest see on Eesti väga suur võimalus. „Meie peamine häda on ju selles, et meil on inimesi liiga vähe. Aga kui me saame AI tööle, on see nagu töötajate arvu kahega korrutamine.“

Ent Hammeri meelest pole finantsjuhtidel ilmtingimata vaja tormata generatiivset AI-d rakendama. „Meie ettevõtetel on väga palju lihtsamat automatiseerimist tegemata. Jah, AI on äge, aga pole midagi hullu, kui te ei pea seda kõige tähtsamaks teemaks.“

Suursoo sõnul saab generatiivse AI kasutamises eristada kolme taset – iga kasutaja tase, analüütiku tase ja eksperdi tase. Iga kasutaja tase ehk see, millega igaüks kasvõi kohe algust saab teha, tähendab AI kasutamist kirjade kirjutamiseks, internetiotsinguteks, Excelis andmete analüüsimiseks.

Teine tase hõlmab vabateksti ja low-code automatiseerimise ülesandeid pidevate tööprotsesside lihtsustamiseks. „Näiteks ütled AI-tööriistale, et tahad teatud omadustega e-kirjade suunamist mingisse kindlasse kohta. See pakub kohe välja töövoo mudeli, mille saad lihtsaid valikuid tehes drag-and-drop funktsiooni abil ise valmis teha. See nõuab natuke analüütilist mõtlemist, aga üldiselt on finantsistidele täiesti jõukohane,“ rääkis Suursoo.

Kolmas tase on suuremate andmehulkade põhjal ärilistele väljakutsetele lahenduste leidmine – näiteks puiduettevõtte Barrus seitsme aasta andmete põhjal optimeeriti puidukasutust olukorras, kus liimpuidust tooted on maha müüdud kaks kuud enne, kui saabuvad nende valmistamiseks vajalikud palgid. Seda laadi analüüsid maksvad Suursoo sõnul suurusjärgus 50-100 tuhat eurot, mis tähendab, et sääraseid projekte tasub ette võtta, kui tulemuseks on tõsine ärikasum.

Hammer tõi näite, et pdf-arvete digiteerimisel ja nende arveandmete töötlemisel kuluarvestuseks, on tegelikult samuti kasutusel tehisaru – ehkki mitte generatiivne AI, millest praegu kõige rohkem räägitakse. „Sellest on abi ka pettuste tõkestamiseks, kui tehisaru võrdleb teie andmebaasis olevat saaja pangakontot arvel oleva pangakonto numbriga,“ lisas Hammer.

Veelgi ägedamad võimalused kuluarvestuse korraldamiseks kaasnevad tema sõnul e-arvete kasutamisega. „Teeme lihtsalt need asjad ära, mida parimad on juba teinud. See säästab väga palju aega, raha ja närve.“

Teearu soovitab julgelt proovida ja katsetada ka generatiivse AI tööriistasid, mis on väga kiiresti paremaks muutunud ja mille uuemaid versioone saab kasutada kõigest mõnekümne euro eest kuus. Näiteks saab ChatGPT-d kasutada raamatupidamiskannetes vigade tuvastamiseks.

Teearu möönab, et praegu on see mõnevõrra tülikas, sest andmed tuleks sisestada ChatGPT-sse, mitte see ei võta neid raamatupidamisprogrammidest ise. Suursoo lisas, et maailma juhtivate ERP-tarkvarade kõige uuematesse versioonidesse on generatiivne AI juba integreeritud. Eesti ERP-tarkvarade arendajatelt selliseid uudiseid veel pole.

Teearu sõnul teeb generatiivne AI lihtsamaks nende raamatupidajate elu, kes peavad koostama majandusaasta aruannete tegevusaruandeid, koostama erinevaid raporteid või kirjutama klientidele andmete küsimiseks kirju. „Raamatupidajad üldiselt vihkavad kirjutamist,“ rääkis Teearu. „See teeb nende elu palju lihtsamaks, kui miski aitab neil seda teha.“