Swedbanki prognoos: Eesti majandus näitab esimesi paranemise märke, kuid keskmise palgasaaja ostujõud väheneb

Euroala majandusaktiivsus on endiselt nõrk, kuid see hakkab tänu intressimäärade langusele ja majapidamiste ostujõu taastumisele paranema. Samas oleme USA initsiatiivil võimalike tollitariifide laiapõhjalise tõusu tõttu korrigeerinud euroala 2026. aasta majanduskasvu prognoosi veidi allapoole. Sel aastal kasvab euroala majandus püsivhindades 0,8% ning kiireneb 2025. ja 2026. aastal vastavalt 1,3 ja 1,2 protsendini. Euroala inflatsioon on loiu majanduskasvu juures kiiresti aeglustunud. Meie hinnangul langetab Euroopa Keskpank hoiustamise püsivõimaluse intressimäära igal järgneval istungil 25 baaspunkti võrra, millega see viiakse praeguselt 3,25 protsendilt 2025. aasta septembriks 1,75 protsendini.

Rootsi majandus on veel nõrk, kuid järgmisel aastal ootame kasvu kiirenemist. Rootsi kroon jääb lähiajal euro ja USA dollari suhtes nõrgaks, kuid koos majanduskasvu paranemisega peaks see veidi tugevnema. Läti majandus on meie hinnangul stagnatsioonis, kuid järgmiseks paariks aastaks prognoosime juba võrdlemisi tugevat kasvu. Leedu majandus on kasvanud oodatust kiiremini - tugevnenud on nii eratarbimine kui ka eksport. Kuna Leedu valitsuse ekspansiivne eelarvepoliitika annab majandusele täiendavat tuge, oleme järgmise aasta Leedu majanduskasvu prognoosi ülespoole korrigeerinud (2025. aastal ootame seal 3% kasvu).

Eesti majandus on majanduslangusest tasapisi väljumas. Riigieelarve konsolideerimine, sealhulgas maksude tõstmine, pidurdab küll 2025. ja 2026. aasta majanduskasvu, kuid intressimäärade langus ja välisnõudluse oodatav suurenemine parandavad kasvu väljavaadet. Sel aastal väheneb Eesti SKP püsivhindades 0,8%, kuid järgmiseks aastaks prognoosime 1,5% ja ülejärgmiseks aastaks 2,5% kasvu. Me hindame praegu võimalike tollitariifide kehtestamise mõju Eesti majandusele ühe riskina ja ei ole veel SKP prognoosi korrigeerinud.

Kuigi töötleva tööstuse osakaal Eestis loodud kogulisandväärtusest on ligi 14%, siis on selle majandusharuga seotud suurem kodumaine väärtusahel. Nii mõjutab töötleva tööstuse toomismahu laiapõhjaline langus suuremat osa Eesti majandusest. Kuigi ka eksport on sel aastal vähenenud, on tootmise langust mõjutanud rohkem müügi vähenemine koduturule.

Kui möödunud aastal tuli ligi pool Eesti majanduslangusest energiatootmise vähenemisest, siis sel aastal on energia tootmismaht – elektrienergia toodangu suurenemise toel - aastases võrdluses kasvule pöördunud. Samas on see tulnud eelmise aasta madala võrdlusbaasi pealt. 2017. aastasse jäänud tipuga võrreldes toodeti selle aasta esimese üheksa kuuga elektrienergiat 54% vähem. Süsinikdioksiidi kõrgem hind on vähendanud Eestis mittetaastuvatest allikatest toodetud elektrienergia tootmist. Vaatamata põlevkivi osakaalu vähenemisele elektritootmisel, ei saa praeguste elektri turuhindade juures meie süsinikuintensiivsed elektrijaamad kõrge tootmishinna tõttu oma toodangut turul piisavalt müüa.

Eesti kaubanduspartnerite keskmine impordikasv järgmisel aastal suureneb, mis tähendab välisnõudluse paranemist. See peaks võimaldama Eesti ekspordisektoril kaupade ja teenuste eksporti suurendada. Kaupade ja teenuste ekspordi langus on taandunud ning 2025. ja 2026. aastal ootame selle tõusu. Kiire hinnakasv on aga halvendanud Eesti eksportijate konkurentsivõimet. Swedbanki selle aasta tööstusuuringu kohaselt on Eesti tööstusettevõtete põhifookuses efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmine. Investeeringuid konkurentsivõime parandamisse toetab laenuraha odavnemine. Ootus, et intressimäärad jätkavad alanemist, on tänavu juba suurendanud nõudlust uute eluaseme- ja ettevõtete laenude järele.