Eelarvenõukogu tahab näha eelarvepuudujäägi vähendamist
Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi moodustab Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk nii sel kui ka järgmistel aastatel vähemalt 4% SKPst, mis on varasemate hinnangutega võrreldes selgelt suurem.
Rahandusministeeriumi kevadprognoos pole kuigi rõõmustav. Foto: Liis Treimann
Eesti riigirahanduse keeruline väljavaade tugineb rahandusministeeriumi 2023. aasta kevadisel majandusprognoosil, mis eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab piisava usaldusväärsusega Eesti majanduse lähiaastate olukorda.
Kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimat teenust, peab ta alustama enda töötajatest. Just seda põhimõtet järgib finantsteenuste võrdlusplatvorm Altero, kus ettevõtte juhtkond on oma meeskonna heaolu ja ühtsustunde kasvatamise seadnud strateegiliseks prioriteediks.