Ettevõtted näevad uues tehnoloogias võimaluste asemel lisakulu

"Vajame plaani ja riiklikku tähelepanu sellele küsimusele, et meie ettevõtted ei jääks digitaliseerimise võidujooksus teistele alla," selgitas ITLi president, Flowit partner Juhan-Madis Pukk, kes on üks Pärnu Finantskonverentsi esinejatest. Ta tõi välja, et suurandmeid kasutab ainult kümme protsenti ja tehisintellekti kolm protsenti Eesti ettevõtetest. "Ettevõtjad näevad digilahendusi tihti lisakuluna, mitte võimalusena efektiivsust kasvatada ja kulusid kokku hoida," märkis ta.

Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) koostatud infoühiskonna visioonidokumendist "Nutikas Eesti 2035" selgus, et Eestil on oht majanduse konkurentsivõimes teistele Euroopa Liidu riikidele alla jääda.

Ühelt poolt on sektori lisandväärtuse osakaal kogu majandusest jõudsalt suurenenud, riigi tasandil on paranenud e-teenuste levik ja ühiskonna digioskuste arendamisse on tehtud mahukaid investeeringuid; teisalt on murekohaks erasektori madal digitaliseeritus ja kasvav kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Nutikad tehnoloogiad on vaja enda kasuks tööle panna nii erasektori arendamiseks, riigisektori e-teenuste ja ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks kui ka hariduse ja elukeskkonna edendamiseks.

"Innovaatilise ja kestliku majanduse saavutamiseks peame majanduse digitaliseerimisega jõudsalt edenema, senisest enam kasutama andmeid otsustamise ja uute ärimudelite loomise alusena ning toetama ettevõtete innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamist ettevõtluses. Sama oluline on rohepöörde elluviimisel tehnoloogia võimaluste kasutamine," ütles Pukk.

Innovaatilise ja kestliku majanduse puhul on probleemiks, et ettevõtted ei suuda veel täielikult kasutada ära digitaliseerimise võimalusi lisandväärtuse kasvuks. "Täna on ettevõtete suurimad väljakutsed seotud tarneahelatega, tooraine kättesaadavuse ja sisendhindade tõusuga. Nendest kahe esimese juures saab uute tehnoloogiate ja andmete tark kasutus kindlasti abiks olla," kommenteeris ta.

Era- ja avalik sektor peavad tema sõnul ühiselt pingutama, et meie ettevõttete tooted ja teenused looksid kõrget lisandväärtust, oleksid nutikad ja ekspordivõimelised ning ettevõtete tööprotsessid digitaliseeritud ja automatiseeritud. Eesti digieduloo jätkamiseks peab riik tõhustama valitsemist ja tegema selleks koostööd erasektoriga ning olema julge innovatsiooni soodustaja. Ettevõtjad toovad välja vajaduse tehnoloogia abil riigiaparaat paremini tööle panna ja luua ettevõtluse edendamiseks mugav digiplatvorm.

Et Eesti oleks maailma konkurentsipildis kasutajasõbralikuma äri- ja elukeskkonna ning tõhusama riigikorraldusega riik, siis selleks on vaja innovaatilisi digilahendusi ettevõtluskeskkona lihtsustamiseks, riigiaparaadi ökonoomsemaks majandamiseks ja parima elukeskkonna (sh rohepöörde) tagamiseks.

Sellest, milliste infotehnoloogiliste vahenditega viia finantsjuhtimine järgmisele tasemele, räägib Juhan-Madis Pukk 20. - 21. aprillil toimuval Pärnu Finantskonverentsil. Tutvu finantsjuhtide olulisima konverentsi programmiga SIIN.