Ühinguseadusega lahendatakse mitmed ettevõtluse murekohad
Äriseadustiku muudatustest leiavad uute ettevõtete loomise kõrval võimalusi ka juba tegutsevad ettevõtted ja kehvemasse olukorda ei jää ka võlausaldajaid. Seadusemuudatuste eesmärk on tuua selgust ja läbipaistvust.
Vasakult Maris Vutt, Vaike Murumets ja Paavo Siimann. Foto: Andres Laanem
Viimases Finantsuudised fookuses saates selgitasid justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Maris Vutt, mis ühiguseaduses täpsemalt muutub.
Äriseadustikku on tehtud rida muudatusi, mis hakkavad kehtima kolmes jaos. Kuigi kõige enam kütab kirgi osakapitali miinimumnõude kaotamine, siis seadusemuudatuste eesmärk oli tervikuna üle vaadata kõik ühinguõiguse murekohad.
Rahandusministeerium avaldas aasta lõpus hoiu-laenuühistu (HLÜ) seaduse muutmise eelnõu. Selle jõustamine ministeeriumi soovitud tempos tähendaks, et uusi hoiu-laenuühistuid juba alates tänavuse aasta märtsist asutada ei saa.
Kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimat teenust, peab ta alustama enda töötajatest. Just seda põhimõtet järgib finantsteenuste võrdlusplatvorm Altero, kus ettevõtte juhtkond on oma meeskonna heaolu ja ühtsustunde kasvatamise seadnud strateegiliseks prioriteediks.