Eelnevates artiklites olen keskendunud Töötukassa ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) antavatele ettevõtluse alustamise toetusmeetmetele, seekord keskendun paarile olulisele aspektile, millele äriplaani kirjutamisel kõige enam tähelepanu tuleks pöörata.
- Kristo Krumm, Äripäeva koolitaja Foto: Raul Mee
Enamik äriplaane sisaldab oma põhiosas samu alapunkte: äriidee, toode või teenus, turundus, turg ja kliendid, protsessid, meeskond, riskid ja finantsplaan. Pealtnäha need justkui ongi peamised teemad, mis tuleb äriplaanis avada, kuid tuleb siiski silmas pidada, et on mõned teistest tähtsamad aspektid, millele hindajad kõige enam keskenduvad.
Seotud lood
Kui keskenduda ainult alustavale ettevõtjale, siis praegune olukord on selline, et ühelt poolt on võimalusi piisavalt, teisalt aga on tingimused kohati üsna piiravad – kas toetussumma või nõuete poolest.
Alustame küsimuse esimesest poolest. Kõik, kes pidanud kirjutama mõnd äriplaani, investeerimisprojekti, tegelevad spetsiifilise, riskide mõttes olulise valdkonnaga (finantsmaailm, töökeskkond, andmekaits jms), nende jaoks on riskianalüüsi läbiviimine osake igapäevatööst.
Alustuseks peab kohe ütlema, et raamatupidamise korraldamine on mikroettevõtjale sageli paras peavalu.
2018. aastal loodi Eestis oma tulu legaalseks deklareerimiseks lisavõimalus – ettevõtluskonto. See on mõeldud füüsilisele isikule, kes müüb kaupu või pakub teenuseid teisele füüsilisele isikule ja seeläbi teenib maksustatavat tulu.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.