Mõni asi on Euroopas hoolimata koroonapandeemiast ikka endine.
Villu Zirnask, majandusajakirjanik, Finantsjuhtimise Infolehe kaasautor
Endine on näiteks see, et iga kahe aasta järel koostab Euroopa Komisjoni eurota ELi riikide kohta lähenemisaruande ja – see võib teid üllatada – praegu liiguvadon kaks riiki astumas euro poole. Mõne aasta pärast võib euroalas olla 19 riigi asemel 21 riiki. Säh sulle valuutaliitu, millele majandusteadlased koostasid kümne aasta eest tõsimeeli laiali lammutamise projekte.
Maikuus läbi viidud Eurobaromeetri avaliku arvamuse uuring näitas, et Euroopa Liidu seitsmest riigist, mis peaksid kunagi eurole üle minema, aga ei ole veel läinud, ületab euroraha pooldajate hulk vastaste hulka viies riigis – Rumeenias, Ungaris, Horvaatias, Poolas ja Bulgaarias. Rootsis ja eriti Tšehhis aga on euro vastaseid endiselt palju rohkem kui pooldajaid.
Viimastel aastatel on keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste (environmental, social and corporate governance, ESG) lubadustega ettevõtete rohevarasse, aktsiatesse ja võlakirjadesse tehtud investeeringute tasuvus olnud suur. Rohefonde turustatakse agressiivselt ja sellisesse varasse investeeritakse umbes kolm miljardit dollarit päevas.
Riik kavatseb uutele tuuleparkidele kehtestada ühtse talumistasu maksmise korra. Talumistasu makstaks tuulepargi asukoha kohalikule omavalitsusele (KOV) ja tuulepargist vahetult mõjutatud isikutele.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.