Ligi veerand täiskasvanutest on kokku puutunud panganduskelmustega
Keskmisest vähem tunnevad ohumärke ära vene rahvusest ja madalaima sissetulekuga inimesed.
Panganduskelmid püüavad inimestelt sageli kätte saada pangakontode PIN-koode. Fotolavastus. Foto: Veiko Tõkman
Eesti Pangaliidu tellitud Norstati uuringust selgub, et 23% Eesti elanikest ehk ligi 185 000 inimest on ühel või teisel viisil kokku puutunud pangandus- või investeerimiskelmustega.
Hoiatavaid näiteid telefonipetturite ohvriks sattunud inimestest on kahjuks viimastel kuudel üha lisandunud. Samas näitavad mitmed juhtumid, et lisaks eraisikutele himustavad kelmid ka ettevõtete raha. Eriti tähelepanelikud peaksid olema ettevõtete nimel makseid tegevad töötajad.
Paljudele inimeste kontole, kes on otsustanud oma raha teisest sambast välja võtta, laekub ühtäkki korraga suurem hulk raha. Paraku ei tasu arvata, et sellisest olukorrast ei proovi tulu lõigata ka kurjategijad.
Küberkuritegevuses areneb praegu kiiresti süvavõltsingute tehnoloogia ning inimesed peavad olema selles osas teadlikumad juba enne sellise võltsinguga kokkupuutumist, hoiatab Luminori panga finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juht Kaarel Paabut.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.