Ligi veerand täiskasvanutest on kokku puutunud panganduskelmustega
Keskmisest vähem tunnevad ohumärke ära vene rahvusest ja madalaima sissetulekuga inimesed.
Panganduskelmid püüavad inimestelt sageli kätte saada pangakontode PIN-koode. Fotolavastus. Foto: Veiko Tõkman
Eesti Pangaliidu tellitud Norstati uuringust selgub, et 23% Eesti elanikest ehk ligi 185 000 inimest on ühel või teisel viisil kokku puutunud pangandus- või investeerimiskelmustega.
Hoiatavaid näiteid telefonipetturite ohvriks sattunud inimestest on kahjuks viimastel kuudel üha lisandunud. Samas näitavad mitmed juhtumid, et lisaks eraisikutele himustavad kelmid ka ettevõtete raha. Eriti tähelepanelikud peaksid olema ettevõtete nimel makseid tegevad töötajad.
Paljudele inimeste kontole, kes on otsustanud oma raha teisest sambast välja võtta, laekub ühtäkki korraga suurem hulk raha. Paraku ei tasu arvata, et sellisest olukorrast ei proovi tulu lõigata ka kurjategijad.
Küberkuritegevuses areneb praegu kiiresti süvavõltsingute tehnoloogia ning inimesed peavad olema selles osas teadlikumad juba enne sellise võltsinguga kokkupuutumist, hoiatab Luminori panga finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juht Kaarel Paabut.
Kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimat teenust, peab ta alustama enda töötajatest. Just seda põhimõtet järgib finantsteenuste võrdlusplatvorm Altero, kus ettevõtte juhtkond on oma meeskonna heaolu ja ühtsustunde kasvatamise seadnud strateegiliseks prioriteediks.