Kas töökeskkonna riskianalüüsi peab esitama ka siis, kui ettevõtte juhatuse liige on ka ainus töötaja?
Eestis on palju ettevõtteid, millel juhatuse liige on ka ainus töötaja antud ettevõttes. Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu selgitab, kuidas Tööinspektsioon näeb ette töökeskkonna riskianalüüsi esitamist sellisel juhul.
Juhatuse liige, kes teeb ühtlasi oma ettevõttes tööd, peab oma töökeskkonnaga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) mõistes tegelema juba alates 1. juulist 2003.aastast, kui selline seadusemuudatus juhatuse liikmete töö osas jõustus. Lisaks jõustus käesoleva aasta 1. märtsist seaduses säte, mis kohustab tööandjat töökeskkonna riskianalüüsi esitama töökeskkonna andmekogusse või edastama Tööinspektsioonile. Pärast 1. märtsi koostatud riskianalüüsidega tuli seda teha riskianalüüsi lõpetamisel ning varem tehtud kehtiva riskianalüüsiga hiljemalt 1. septembriks. Juhatuse liige, kes teeb oma ettevõttes ainuisikuliselt tööd on korraga mitmes rollis ehk äriõiguslikult on ta juhatuse liige, kuid tööõiguslikult korraga ise nii tööandja kui töötaja.
Alustame küsimuse esimesest poolest. Kõik, kes pidanud kirjutama mõnd äriplaani, investeerimisprojekti, tegelevad spetsiifilise, riskide mõttes olulise valdkonnaga (finantsmaailm, töökeskkond, andmekaits jms), nende jaoks on riskianalüüsi läbiviimine osake igapäevatööst.
Vaktsineerimine on hetkel väga kahetisi emotsioone tekitav teema. Keegi täpselt ei tea, kuidas antud teemasse suhtuda ega kuidas sellest oma kolleegidega kõneleda.
Eesti Pank on kehtestanud eelmise finantskriisi õppetunnina eluasemelaenude andmisele kolm põhinõuet, et kaitsta nii laenuvõtjaid kui ka panku liiga suurte riskide võtmise eest.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.