Diisliaktsiisi tõstmine toob tagasi piirikaubanduse ning kahjustab maksulaekumist ja ettevõtluskeskkonda
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus vabariigi valitsuse poole, et rõhutada diislikütuse aktsiisimäära tõstmisega seostuvaid negatiivseid mõjusid ning tegi ettepaneku aktsiisitõus ära jätta või edasi lükata.
Järgmise aasta 1. mail planeeritakse tõsta diislikütuse aktsiisimäära, millega tõuseb diislikütuse aktsiis 1000 liitri kohta 121 eurot, ehk tänasest 372 eurost 493 euroni, mis tõstab kütuse hinda 0.12 € liitri kohta. Koja hinnangul ei vähenda aktsiisitõusu ärajätmine maksulaekumisi, kuid mõjutab negatiivselt ettevõtluskeskkonda ning toob kõigi eelduste kohaselt kaasa uue piirikaubanduse laine.
„Erinevad õigusrikkumised võivad aset leida nii era- kui avalikus sektoris ning nendele reageerimata jätmine võib ohustada teisi inimesi, kuid ka avalikke huvisid,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
Tunamullu detsembris vastu võetud maksualase teabevahetuse seaduse muudatustega võeti üle Euroopa nõukogu direktiivist [(EL) 2018/822] tulenevad muudatused. Üks neist maksustamise valdkonnas kohustusliku automaatse teabevahetusega aruantav piiriüleste skeemide teema. Seetõttu oli ka tarvis luua süsteem, mis teabevahetust koordineeriks.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.