Fookus ettevõtte kuludel – mitte ainult kriisiaja meede!

Tekib küsimus, kas kontroll kulude üle ja nende tekkepõhjuste analüüs peaks olema vaid kriisiaja teema? Kindlasti mitte! Ettevõtted elavadki tegelikult kriisist kriisini ja pigem tundub, et tänapäeva turbulentses ärimaailmas rahulikku ja stabiilset aega ei eksisteerigi. Seega on küsimus kulude olemuse, nende tekke ja nende mõju üle ettevõtja jaoks igapäevaselt laual. Kuna ühelt poolt ärimudelid muutuvad üha spetsiifilisemaks ja teisalt konkurents kasvab, ei saa enam lasta kuludel lihtsalt tekkida, ilma et oleks süvenetud nende tekkepõhjustesse ning nende otstarbekusse.

Kui kõige üldisemalt vaadata, mis on kulude mõju taga, siis leiame sealt mitte ainult klassikalise kasumi ootuse, vaid õige kulude analüüs aitab muuhulgas ka vältida üle investeerimist, pankrotistumist, ärimudeli hägustumist ja mitmeid teisi probleeme.

Siinkohal üks näide elust enesest. Ettevõtja hoogustas müügitellimuste kasvades personali värbamist, uute investeeringute tegemist seadmetesse ja tootmisse, analüüsimata uute tekkinud kulude mõju toodete müügihinnale, kasumile ning eelkõige kulude seostele loodetavale kasumile. Tulemuseks oli kulude kasv suuremal määral, kui seda oli loodetud kasum ning ettevõtte avastas end üllatuslikult üha kasvavas kahjumis.

Mis oleks sellise näite puhul lahenduseks, võttes arvesse, et kulude olemust ja nende mõju saab analüüsida mitmel moel? Üheks käepärasemaks meetodiks on tegevuspõhise kuluarvestussüsteemi juurutamine, mille aluseks on kulude tekkepõhjuste ja nende mõju analüüs äritegevuse erinevates faasides, lõikude kaupa. Kulud ei ole lihtsalt number ettevõtte kasumiaruandes, vaid iga kulu tekkimisel on nii põhjus kui ka tagajärg.

Võttes tööle uue inimese on oluline teada mitte ainult seda, mis on tema palgakulu, vaid milline on tekkiva lisakulu efekt vastavas tegevuses. Iga tegevustsükkel loob endaga kulusid ja mõistes, milline tegevus milliseid kulusid tekitab, on võimalik täpsemalt analüüsida, millised kulud on vajalikud ja millised mitte ning kuskohas täiendav kulu toob kaasa endaga kasumlikkuse kasvu ja kus pigem kahanemise. Tavapärane nn klassikaline kuluarvestus, kus kulud koondatakse lihtsalt nende olemuse põhjal ritta, ei anna sugugi täpset pilti ettevõtte tegevusest ja selle efektiivsusest.

Kui ettevõtja suudab mõista kulude kujunemist, kulude tekkimise põhjuseid ning nende mõju lõpphinnale, on sellega mitmedki finantsprobleemid sageli lahendatud.