Andmed on liiga kallis vara, et neid ainult mineviku aruandluseks kasutada

Andmemajanduse vallas rohkem kui 20 aastat töötanud Andres Kukke ütleb, et see tase, kuidas täna ettevõtetes numbrilisi väärtusi kasutatakse, on väga nõrk. Hetkel on seis selline, et juhtimises räägitakse suuremas osas pehmetest teemadest ja numbritesse väga ei minda, kuigi ettevõtete käekäik just nendes peitub. Väga suur miinus on ka see, et suurem osa aruannetest on tagasivaatavad ja keskenduvad sellele, mis on juba olnud. Kukke leiab, et andmed on liiga kallis vara, et neid ainult serverites puhkeasendis hoida või mineviku aruandluseks kasutada.

Uuringute kohaselt kasutatakse juhtimisotsuste tegemiseks ainult 5–10% olemasolevatest andmetest. Kas olete mõelnud, kui palju andmeid teie ettevõttes olemas on ja kui suurt osa neist ärianalüütikaks kasutatakse? Igas ettevõttes on olemas bilansiaruanne ja väga täpne ülevaade ettevõtte reaalsetest varadest. Aga andmearuanne? Kas kuidagi oleks võimalik andmetest tekitada mustreid ja ennustada, millised kliendid hakkavad näiteks lahkuma? Tõenäoliselt, aga täna paneme analüüsimise asemel rõhku pigem andmete kaitsmisele. Meil on olemas andmekaitsespetsialistid ning anname endast kõik, et andmed oleksid turvatud ja keegi neile ligi ei pääseks, isegi töötajad mitte. Inimest, kes ärianalüütikaga tegeleks ja andmetest mustreid püüaks leida, enamikus ettevõtetes ei ole.

Selleks et paremaid tulemusi saavutada, ei pea tegema rohkem, tuleb teha nutikamalt. Kuigi see võib kõlada klišeena, kipume reaalsuses tegema kogu aeg samu asju ja ootame suuremaid tulemusi. Oleme harjunud mõõtma tulemusi, aga tegelikult ei tee inimesed tulemusi, inimesed teevad tegusid ja mõned teod toimivad paremini kui teised. Tegevusi mõõdetakse kahjuks vähe või lausa üldse mitte. Fookus on suunatud kogu aeg sellele, et käive või turuosa pidevalt tõuseks, aga kui ei arvutata välja, mis tegevused sellele kaasa aitavad, ei tule see tulemus kuigi lihtsalt. Kukke ütleb, et see on nagu kaalulangetamine, võid teha igasuguseid tegevusi ja loota, et äkki nüüd kaal langeb, või analüüsida, millised tegevused kaalulangetamisele päriselt kaasa aitavad, ja siis nendele keskenduda.

Kui eelmine sajand oli tööstusrevolutsioon, siis käesolev sajand on info- ehk andmetöötlussajand. Vaatame näiteks sõidujagajaid nagu Taxify ja Uber, nad ei olegi tegelikkuses midagi muud kui andmemajandus. Uber on astunud sammukese veel kaugemale ja tegelikult üsna lihtsa liigutuse läbi personaliseerinud taksosõidu, pakkudes kliendile võimalust kuulata taksosõidu ajal oma lemmikmuusikat Spotify kaudu. Andrese Kukke sõnul ongi säärane personaliseerimine ja ka soovitusmootorite kasutamine üks lihtsamaid viise andmete kasutamiseks. Näiteks on Amazon öelnud, et lausa 30% nende käibest tuleb läbi soovitusmootori.