Kasvu suurim takistus peitub võltstöös

Ettevõtete elluviimisvõimekust mõõtev uuring näitas, et vaid 15% töötajatest suudavad nimetada 1–3 peamist eesmärki, vaid 20% on nendest eesmärkidest innustunud ning sama palju saab aru enda tegevuse ja ettevõtte eesmärkide seostest. Sikka toob võrdluse jalgpallimeeskonnaga, kus analoogse olukorra puhul üheteistkümnest liikmest kaks teab, kumba väravat rünnata, sama palju jalgpallureid mõistab, mis rolli nad väljakul täidavad, vaid ühele läheb mäng korda ning ülejäänud konkureerivad nii vastaste kui ka oma tiimiga.

Fookuse teadvustamist peab Sikka elluviimise lihtsamaks pooleks: reeglina tuleb olulisi asju korrata vähemalt 7 korda, et info kohale jõuaks. Distsipliiniga on asi tema sõnul palju keerulisem, sest seda on raske hoida. Kõige enam takistavad meid eesmärkideni jõudmast kolleegid, kliendid ja partnerid ehk igapäevatöö, mida Sikka nimetab „keeristormiks“. Koosolekud, e-mailidele vastamine ja probleemide lahendamine tundub tähtis ja meil on pidevalt väga kiire. „Kõik, mis tundub kiire ja pakiline, ei pruugi tegelikult üldse olla kõige olulisem ega väärtust luua,“ rääkis Sikka. Oluline on see, mis seob meid ettevõtte kõige tähtsamate eesmärkidega. „Kui peale ei pressi, siis midagi ise juhtuma ei hakka,“ ütles ta.

Sikka jagas kuulajatega tööriista, mis aitab nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel. Ehkki selles pole konsultandi sõnul midagi uut, töötab see hästi. Tööriist koosneb 4 komponendist.

1. Pange fookus paika: leidke igapäevatööst see osa, mis on kasvu jaoks metsikult tähtis. Eesmärk, millest sõltub kõik – kui seda ei saavuta, siis pole teiste eesmärkude saavutamisel tähtsust. Küsimus pole ideedes, vaid tegevustes, mida te suudate päriselt ära teha. Ideid on enamasti palju rohkem kui võimekust neid ellu viia. Jagage kõige tähtsamat eesmärki tiimides ja kaotage silod.

2. Leidke tiimide kaupa võtmetegevused, mis aitavad eesmärke saavutada. Võtmetegevusi saab olla 1–3 ja nendele tuleb pühendada iga päev mingi osa ajast.

3. Pange paika mõõdikud. Tavaliselt vaatame tagasi, kuidas on läinud, aga Sikka soovitab vaadata ettepoole. Käive on tema sõnul kauge ja ebamäärane eesmärk. Eesmärgiks peaks seadma midagi igapäevasemat, näiteks mitu tundi päevas kliendid meiega veedavad.

4. Seadke sisse kõigile jälgitav aruandlus, mis katab olulisi komponente. Sikka soovitab panna punktitabloo seinale kõigile nähtavasse kohta, mitte peita seda IT-süsteemidesse. Seejuures tähtsustab ta distsipliini: tiimiliikmed peavad iga päev ise oma punktid kokku lugema ja tabloole märkima, et nad võtaksid tulemuse eest vastutuse.

Ettevõtte tervikvaates tuleb jälgida kõigis tiimides neid 4 komponenti, et oleks kogu aeg näha, kuidas tegelikult eesmärkide poole liigutakse. Kui mingi mõõdik näitab pikalt punast, siis hoiatas Sikka, et seal tekib kindlasti varsti probleem.

Sikka peab metoodikat universaalseks ja rakendatavaks lisaks tööle ka eraelus. Seejuures juhtis ta tähelepanu reeglile, mille järgi läheb harjumuse omandamiseks aega vähemalt kolm kuud. „Kui me soovime harjumusi muuta, siis lühema ajaga midagi ei juhtu. Muudatused ei toimi, kui teeme ühekordse koolituse või treeningu. See peab olema protsess, mis katab kogu organisatsiooni. Juht peab olema ise eestvedaja ja kaasatud,“ rõhutas Sikka.