Eesti majandus rallib karide poole

„Eesti majanduskasv oli eelmisel kolmel aastal üks Euroopa kiiremaid, meil läheb hästi,“ kirjeldas Kaasik hetkeolukorda. Ta tõi esile, et eurodes on Eesti majandus elaniku kohta kasvanud viimase paarikümne aastaga neli korda. „See on päris kiire kasv, me ei taju, kui hästi meil näiteks võrreldes eelmise aastaga läheb.“

Samas hoiatas Kaasik, et viimaste aastate kiire kasvuspurt on ohtlik. „Oleme kasvanud mõnevõrra kiiremini, kui meile on jõukohane,“ tõdes ekspert. „Seetõttu ootame, et kasvutempo on lähitulevikus aeglasem – kui seni oleme näinud 4protsendilist kasvu, siis järgmistel aastatel jääb see pigem 2 protsendi kanti,“ prognoosis Kaasik.

Ühe ohukohana nimetas Kaasik kuumenevat tööturgu. „See on kuumas seisus, kui mitte öelda ülekuumenenud,“ rääkis ta sellest, kuhu kiire kasvutempo juures jõudnud oleme. „Uusi töötajaid küll leitakse, kuid nende hoidmine on ettevõtja jaoks järjest keerulisem,“ nentis Kaasik.

Eesti Panga asepresident tõi välja, et ettevõtjatel tuleb üha rohkem arvestada sellega, et töötajad eelistavad üha väiksemat töökoormust. „Töötundide arv on hakanud vähenema, eelmine aasta toimus selle näitaja puhul 3protsendiline langus,“ kirjeldas Kaasik. Madalama tööisu ning töötundide arvu vähenemise põhjustena näeb Kaasik valitsuse tulumaksureformi, mis ei soosi ületundide tegemist. „See pole enam nii kasulik ja saab kõrgemalt maksustatud,“ nentis ta.

Samuti tekib Kaasiku sõnul tööjõuturule üha rohkem neid, kes ei soovi täistööajaga töötada. „Ega siin midagi üllatavat pole. Kui vaadata rahvusvahelist võrdlust, siis mida rikkamad on riigid, seda rohkem väärtustavad inimesed vaba aega,“ kirjeldas ta tööjõuturu suundumusi. „See kõik tähendab, et tööturu olukord jääb pingeliseks ka lähiaastatel.“

Veel tuleb ettevõtjatel arvestada üha suureneva palgasurvega. „Palgad on kiiresti kasvanud, avalikus sektoris isegi kiiremini kui erasektoris,“ sõnas Kaasik. „Lühiajaliselt võib see okei olla, kuid pikaajaliselt satub erasektor surve alla – neil on üha keerulise konkureerida avaliku sektori palkadega.“

Majanduskasvu aeglustumist põhjustab veel nii Euroopa kui ka maailma majanduste aeglustumine. „Äsja avaldas Rahvusvaheline valuutafond (IMF) oma värske majandusprognoosi, kus nad vähendasid maailma majanduskasvu prognoosi pool protsendipunkti,“ rääkis Kaasik. „Hiina turg, mis tundub hoomamatult suur ja kiire kasvuga, seal on tunnetada tõrkeid,“ tõi ta näite.

Väliskeskkonna aeglustumine tekitab ebakindlust ka Eesti ettevõtetes. „Oleme alati rõhutanud, et tähtis on tootlikkuse kasv, kuid selleks on vaja teha investeeringuid,“ ütles Kaasik. „Kui kindlustunne pole hea, võib see halvasti mõjuda ka investeeringutele, eriti kui ebakindlus jääb pikalt püsima,“ viitas ta.

Kaasiku sõnul tunnetavad juba praegu Eesti eksportijad, et nende konkurentsivõime pole enam nii hea. „Kahtlemata on see ettevõtete jaoks väljakutse, kuidas turgudel hakkama saada,“ nentis ta. „Kasvutempo on väljapoole müügil küll jätkuvalt hea, kuid aeglustumas, meie ettevõtted on sunnitud liikuma piirkondadesse, kus on odavam,“ tõdes Kaasik.

Ta tõi näite, et kui praegu kannab ta Eestis õmmeldud Baltika ülikonda ja Sangari särki, siis varsti enam siinsete töökäte vilju nautida võimalik ei ole.

Kuigi ettevõtetel on täna rahastuse leidmine veel soodne, hakkab seda üha rohkem mõjutama Eestis tegutsevate pankade konkurentsiolukord ja pankade arvu vähenemine. „Kuigi intressimäärad on ikka väga madalad, on juba pangad oma marginaale tõstnud,“ kirjeldas ta.

Samas tõi Kaasik positiivsena esile, et hinnakasvuga võrreldes ei ole laenuintressid väga palju kasvanud ning ka laenuraha kättesaadavuse probleemi Eestis olla ei tohiks. „Vähemalt siiani pole selle üle kurdetud,“ ütles ekspert.

See, kuidas meie majandus areneb, sõltub Kaasiku sõnul valitsuse järgmistest sammudest. Tema sõnul on ettevõtjate jaoks kõige tähtsam usalduse säilimine riigi suhtes. „Et me jätkaks usaldusväärseid pikaajalisi poliitikaid, mida on siiani järgitud,“ rõhutas ta. „Kui teeme kannapöördeid, saab usaldusväärsus kannatada – kui me oma lubadusi peame, on need mõjukad, kuid kui need kergekäeliselt täitmata jätame, pole varsti enam ühelgi sõnumil mõju.“

Majanduse võib Kaasiku sõnul tasakaalust välja viia Keskerakonna, Isamaa ja EKRE poolt planeeritav pensionireform. „Kui me kallame tänasesse majandusolukorda 4 miljardit eurot teises sambas olevat raha, tähendab see küll lähiaaastatel veel kiiremat kasvu, kuid neile järgnevatel aastatel näeme me kriisi,“ oli ta kriitiline. „Oluline on, et valitsus seda riski arvestaks ja majandustasakaalu paigast ära ei viiks,“ hoiatas Kaasik.

Veel nimetas Kaasik Eestit mõjutavate välispoliitiliste riskidena USA-Hiina kaubandusläbirääkimisi, Hiina majanduse probleeme ja Brexitit. „Need kõik võivad tuua tagasilööke,“ lõpetas ta.