- raamatupidaja.ee
- kestlikkusuudised.ee
- foundme.io
- palgauudised.ee
- bestmarketing.ee
- personaliuudised.ee
- ituudised.ee
- aripaev.ee
- kinnisvarauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- pollumajandus.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- dv.ee
- OMX Baltic0,12%269,88
- OMX Riga−0,13%874,27
- OMX Tallinn0,19%1 726,29
- OMX Vilnius−0,08%1 041,63
- S&P 5000,29%5 965,68
- DOW 300,8%44 221,09
- Nasdaq 0,11%18 993,1
- FTSE 1001,38%8 262,08
- Nikkei 2250,68%38 283,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%108,7
- OMX Baltic0,12%269,88
- OMX Riga−0,13%874,27
- OMX Tallinn0,19%1 726,29
- OMX Vilnius−0,08%1 041,63
- S&P 5000,29%5 965,68
- DOW 300,8%44 221,09
- Nasdaq 0,11%18 993,1
- FTSE 1001,38%8 262,08
- Nikkei 2250,68%38 283,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%108,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas leida toodete ja teenuste õige omahind?
Peale turuinfo on omahind üks olulisim sisend kogu ettevõtte hinnakujundusele. Hinnakujunduses on oluliseks abivahendiks muutumas tegevuspõhisel kuluarvestusel baseeruv kuluarvestus, mis aitab optimeerida ettevõtte ressursikasutust ja selle kaudu parandada kasumlikkust.
Tänapäevast majanduskeskkonda iseloomustavad teravnev konkurents, vähenevad marginaalid ja kiiremad muutused. Sellises olukorras on muutunud järjest olulisemaks ettevõtete võime oma tegevuse eri stsenaariume ette näha ja paljude võimaluste seast parimat otsida.
Üks keskne küsimus peale planeeritavate müügimahtude on ka toodete omahind ja ettevõtte ressursivajadus, sest ka optimistlike prognooside juures on oluline endale aru anda, kas prognoositud mahtudega ka toime tullakse. Seda ülesannet suudab täita kulusid tegevus(protsessi)põhiselt jagav arvestussüsteem, mis tagab korrektse omahinna ning võimaldab modelleerida omahinda ja ressursikasutust ka tulevikus.
24. oktoobril: Tegevuspõhine kuluarvestus ja planeerimine praktikas
Traditsioonilise kuluarvestuse probleemide alus on sageli see, et need baseeruvad raamatupidamisarvestusel, mis oma olemuselt täidab teist rolli – on pigem kontroll- kui ettevõtte juhtimisfunktsiooni kandja ning tegeleb mineviku kajastamisega. Traditsiooniline kuluarvestus ei anna juhtkonnale tagasisidet eesmärgiga kontrollida ja juhtida operatiivset tegevust, s.t ei anna infot ressursside koormatuse kohta ning ei vasta selgelt küsimusele, miks hind on selline, nagu see on.
Tegevuspõhise kuluarvestuse ja kulumudeli eesmärgid:
- kajastab ettevõtet tervikuna, mis on vältimatu eeldus, et tagada kontroll mudeli korrektsuse üle;
- arusaadav ja põhjuslik omahind, s.t toote või teenuse omahind sisaldab sellega seotud põhjuslikke kulusid ning annab arusaama ka sellest, miks ja kuidas need kulud tootega seotud on (oluline osa sellest on arusaam ressursside kasutamisest ja hõivatusest);
- piisav detailsus ja täpsus, et kasutada seda ka prognoosimisel.
Loe rohkem sellest, miks üle minna tegevuspõhisele kuluarvestusele, siit.
Kuluarvestuse korraldamine
Teoorias saavad tegevuspõhised kulumudelid peamiselt alguse tegevuste kindlaks tegemisest ehk protsessianalüüsist, mis muudab metoodika juurutamise väga keeruliseks ja töömahukaks ning teeb selle altiks vigadele.
Teistsugune lähenemine keskendub aga ettevõtte sisendite ja väljundite analüüsile ja süstematiseerimisele ning nende alusel kulumudeli arendamisele, mis muudab juurutuse oluliselt lihtsamaks, kuid tagab samas mudeli korrektsuse.
Kuluobjektid
Mudeli koostamist alustatakse väljunditest – kuluobjektidest ehk nendest väljunditest, mis põhjustavad kulude teket ja eduka tegevuse korral peaksid looma piisavat väärtust, et nende eest oleks keegi nõus maksma.
Kuluobjektid määratletakse tulenevalt otsustustoetusele seatud eesmärgist – kuluobjektide struktuur vastab suures osas tulude struktuurile, s.t ettevõtte teenuste või toodete osutamise keerukusele.
Traditsiooniliselt sisaldab kulumudel vähemalt kahte tüüpi kuluobjekte – tooteid või teenuseid ja kliente. Olenevalt tegevusvaldkonnast võib nendele kahele lisanduda ka näiteks kanal vms.
Kuidas kõige lihtsamalt kuluobjektide nimekiri kokku saada?
Esimene sisend võiks olla hinnakiri, kus on kirjas enamik tooteid või teenuseid, mida klientidele müüakse. Lisaks tuleb läbi mõelda ja üles leida teenused, mida võimaldatakse „tasuta“ (transport jms) ning need esimestele lisada. Hea on juba alguses püüda loetelusid grupeerida, et leida nende hulgas protsessilisi sarnasusi.
Samuti tuleb läbi käia kliendid – siin on mõistlik esimese hooga pigem kirjeldada kliendirühmi, kui üritada modelleerida iga kliendi individuaalset kulukäitumist.
Mudeli koostamine
Kui loendid kuluobjektidest, ressurssidest ja tegevustest on koos, saab hakata mudelit koostama.
Selleks võiks igale üksuse juhile ette valmistada tabeli, kus on kirjeldatud tema käsutuses olevad ressursid, läbiviidavad tegevused ja väljundid, ning juht määratleb parima arusaama järgi nendevahelised seosed. Tavaliselt on igal juhil vähemalt osa soovitavast infost, kuid sageli on see erineval kujul, mis vajab üldistamist ja tervikuga sidumist.
Koostatud mudel peaks võimalikult täpselt kokku langema tegelikkusega, selleks:
hinnatakse ressursside vastavust tegelikule väljundmahule, s.t tegelikult osutatud teenuste või tootetud toodete mahtu peab olema võimalik saavutada ettevõtte olemasolevate ressurssidega;
täpsustatakse mudelit usaldusväärse tulemuse saavutamiseni.
Hinnakujundus
ABC-mudel annab infot kahe peamise näitaja kohta – omahinnad ja ressursside hõivatus. Oluline on läbi mõelda nende mõjutamise teed ja kasutamise vorm. Kõikidele küsimustele ei saa vastust tuluüksuse kasumiaruande või omahindade kaudu. Hinnakujunduse puhul on kõige olulisem tugi, mille kuluarvestus annab, arusaam parimast võimalikust kombinatsioonist müügimahu, omahinna ja ressursside koormatuse vahel.
Kui vaadelda näiteks lihtsa näitena mittepartiilist tootmist, kus lihtsustatult on ressurss tootmisliin, võiks seos välja näha selline:
Jooniselt on näha, et mahtude muutumisel ei muutu toote omahind (tavapärase kuluarvestuse korral muutub, sest kõik kulud jagatakse toodetud toodetele), vaid ressursi koormatus. Kasumlikkuse tagamiseks on niisiis vaja tagada piisav müügimaht, kuid selle juhtimiseks või mõjutamiseks ei ole omahind sobilik vahend, sest satume nõiaringi: müüdav kogus väheneb – omahind kasvab – müügihind kasvab – kogus väheneb jne.
Loe täismahus artiklit SIIT.
Tegevuspõhine kuluarvestus ja planeerimine praktikas
Rein Parelo koolitab 24. oktoobril finants- ja tegevjuhte ning raamatupidajaid selles, kuidas tagada toote- ja kliendikasumlikkus.
Seotud lood
Headel aegadel pole efektiivsus suur probleem, kuid halbadel aegadel muutub see ka seni edukates ettevõtetes ootamatult oluliseks. Seepärast on tähtis mõõta efektiivsusega seotud parameetreid optimaalselt ja efektiivselt. Kahjumlike protsesside taga on varjatud kulud. Tegevuspõhise kuluarvestuse aluseks on loogiline lähenemine firma juhtimisele, mis aitab õppida hindama ettevõtte tööprotsesse ja selgitada välja nende omahinna, räägib konsultatsioonifirma Optime OÜ juhataja Rein Parelo.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.
Enimloetud
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele