Andmeteaduse kompetentsikeskuseks muutuv statistikaamet hakkab riiklikes andmekogudes olevaid andmeid laialdasemalt ristkasutama, vähendades andmeesitajate halduskoormust.
- Statistikaameti peadirektor Mart Mägi. Foto: Andres Haabu
Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega pannakse paika riiklikes andmekogudes olevate andmete kvaliteedinõuded ja nende hoidmise ning kasutamise tingimused.
Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul on muudatuste üks eesmärk statistika koostamiseks üha enam kasutusele võtta juba andmekogudes olevaid andmeid ning tagada neile ligipääs teiste riigiasutuste poolt järgides kõiki vajalikke andmekaitsereegleid.
"Kõik riiklikud e-teenused kasutavad andmeid. Mida rohkem kasutame juba olemasolevaid andmeid, seda vähem peame küsima lisaks täiendavate küsitlustega," ütles ta. "Tulemusena tõuseb riikliku statistika kvaliteet ning riigiasutustele muutuvad riigi omanduses olevad andmed senisest paremini kättesaadavaks ja tagame suurema andmete ristkasutuse," sõnas Tõniste.
Ühtlasi väheneb ministri sõnul dubleerimine, inimestelt ja ettevõtjatelt andmete topelt küsimine ning paraneb otsuste kvaliteet. "Nii loome eeldused üha paremate avalike teenuste tekkeks ja kasutamiseks," märkis Tõniste.
Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõul on andmekvaliteedi parandamine riiklikes registrites suur, ent tänuväärne töö, mille tulemusel saab eri andmekogude andmeid siduda. "Statistikaametil on selline positiivne kogemus registripõhise rahvaloenduse ettevalmistamisega juba olemas. Seetõttu tean, et koostöös registripidajatega saame andmete kvaliteeti veelgi parandada ning paneme aluse tugevale andmehaldusele riigis ja tagame e-riigi toimimise uuel, 2.0 tasemel," kinnitas ta.
Eelnõu muudatuste jõustumisel määratakse kindlaks andmete kvaliteedinõuded ja nende ühtsed haldamise tingimused riiklikes andmekogudes. Seni ei olnud need kehtivas seadusandluses kokku lepitud, mistõttu ei olnud võimalik vältida andmete korduvküsimist. Parem andmete kvaliteet võimaldab omakorda osutada paremaid teenuseid kodanikele ja ettevõtetele ning vahetada andmekogude vahel teavet.
Seni seaduses reguleerimata olnud riiklikul tasandil andmehalduse koordineerimise ülesanne antakse statistikaametile kui riigi andmeteaduse kompetentsikeskusele. Nii saab amet keskse ülevaate ja võimaluse kasutada tõhusalt andmekogudes olevaid andmeid erinevateks statistilisteks analüüsideks ning ei peaks koormama andmeesitajaid, nii ettevõtteid, asutusi kui ka inimesi eraldi küsitlustega.
Kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, kes haldavad riiklikke andmekogusid, peavad tagama asutuse siseselt regulaarse töö andmetega ning määrama andmehalduse eest vastutavad isikud.
Seadusesse lisatakse andmejagamisteenus, mis võimaldab statistikaametil suunata riigil olemasolevaid andmeid senisest paremini teiste riigiasutuste kasutusse. Tekib võimalus riigiasutuste vahel andmeid ristkasutada ning seeläbi vähendada andmete dubleerimist.
See võimaldab statistikaametil erinevatest andmeallikatest kogutud andmeid omavahel siduda ja koostada valdkonnapõhist andmeanalüüsi ja statistikat. Seda teenust osutab amet üksnes avaliku sektori siseselt ning teadusasutustele. Andmete laialdasem kasutamine võimaldab koostada kiiremini mõjuanalüüse kui selleks kulub aega vajalike uuringute tegemisele ning teha nende põhjal vajalikke otsuseid.
Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu asub eelnõude infosüsteemis. Eelnõu saadetakse menetlemiseks riigikokku. Kui parlament kiidab selle heaks, on õigusakt planeeritud jõustuma 1. aprillil.
Seotud lood
Ärianalüüs on dünaamiline valdkond, mis on pidevas arengus ja kohandumises muutuvate turutingimustega. Alustades lihtsatest näitajatest nagu müük, kliendid ja tooted, areneb analüüs sageli keerukaks ja informatiivseks tööriistaks, mis toetab ettevõtte strateegilist juhtimist. Kuidas aga tagada, et ärianalüütika kasulikuks osutub, töistes tegemistes vajalikuks abiliseks osutub ning lihtsalt andmete kogumiks ei muutuks?
Hetkel kuum
Tagasi Finantsuudised esilehele