Eesti inimesed saavad pankadevahelised välkmaksed enne jõule

SEB on oma klientidele välkmakseid pakkunud juba umbes aasta. Välkmakse tegemiseks peavad aga süsteemiga olema liitunud nii makse tegija kui ka saaja pank. Sellepärast võidavad Eesti inimesed ja ettevõtted välkmaksetest tõeliselt alles siis, kui liituvad ka teised Eesti kommertspangad. Swedbank liitus süsteemiga oktoobris ja võimaldab hetkel klientidel välkmakseid vastu võtta ja peatselt ka algatada. Aasta lõpuks saavad välkmakseid tõenäoliselt teha ka LHV kliendid.

Teise panka välkkiire pangaülekande tegemine interneti- või mobiilipangas on alles algus. Võimalus kanda raha hetkega saaja kontole loob aluse mitmesugustele uutele makselahendustele, mis muudavad kiiremaks ja mugavamaks nii eraisikutevahelised arveldused kui ka maksmise poes või muu teenusepakkuja juures.

Välkmakse on justkui elektrooniline sularaha, sest selle abil saab kergesti jagada restoranis sõpradega arvet ja maksta näiteks tuttavalt mesinikult saadud meepurgi või Facebooki kaudu ostetud laste talveriiete eest. Ühe panga piires on sellised kohesed „raha küsimise ja maksmise“ võimalused juba olemas. Välkmaksed võimaldavad pankadel muuta tänased lahendused ka pankadevaheliselt kasutatavaks.

Kuna välkmaksega liigub raha saaja kontole kohe peale makse kinnitamist, saab seda edukalt kasutada ka poes või teenusepakkujale kohapeal maksmisel ja ka e-kaubanduses. Suuremates kauplustes tuleks küll silmas pidada limiite, millest alates tuleb maksjal lisaks mobiilis „maksa“ nupu vajutamisele täiendavalt sisestada Mobiil-ID või SmartID kood PIN2. Kassasabas võib selline vajalik turvameede võtta natuke rohkem aega kui näiteks viipekaardiga makse puhul üle 25 EUR summa korral PINi sisestamine kaarditerminali.

Välkmaksete laialdasem kasutus ka tarbijate ja ettevõtete vahel muudaks Eesti maksekeskkonna kindlasti sujuvamaks. Tarbijale on oluline, et ta saaks kasutada turvalist makselahendust ega peaks enne ostu eraldi minema sularaha välja võtma. Näiteks nutitelefoni mobiilse rahakotiga makstes ei ole tarbijal vahet, kas raha liigub tema kontolt kaupmehele lõpuks välkmaksega või kaardimaksega. Seega annaks välkmakse eelkõige alternatiivse maksete vastuvõtmise võimaluse ettevõtetele, kellele näiteks kaardimaksete vastuvõtmine on liiga kulukas. Välkmakselahendused peaksid olema kaardimaksete vastuvõtmisest soodsamad, sest pangad ei pea maksma lisatasusid kaardiorganisatsioonidele.

Uute välkmaksepõhiste lahenduste edu sõltub sellest, kas piisavalt palju inimesi ja ettevõtteid saavad välkmakseid mugavalt, turvaliselt, aga samas ka piisavalt lihtsasti kasutada. See saab toimuda vaid siis, kui eri pankade „raha küsimise ja maksmise“ mobiilirakendused suudetakse panna omavahel tõrgeteta suhtlema. Nii saaks näiteks ühe panga klient tasuda teises pangas kontot omavale kaupmehele ostu eest nii, et makse saaks hetkega tehtud ja talle väljastatakse automaatselt ka e-kviitung. Tehnoloogilised võimalused alates QR-koodist, viipetehnoloogiast kuni standardsete “makse küsimise“ sõnumite ja e-kviitungiteni on olemas, tuleks ainult kokku leppida, kuidas kõik üheks pankade vahel toimivaks makselahenduseks kokku panna. Sellistest makselahendustest võidaksid kõik pangakliendid, sest raha saaks küsida ja makset teha nii pankadevaheliselt kui ka ühe panga sees.

Eesti Panga jaoks on oluline, et välkmaksed võimaldavad nii inimestel kui ka ettevõtetel tõhusamalt tehinguid teha ja avaldavad kokkuvõttes soodsat mõju kogu majandusele. Näiteks, kuna raha ei ole pankadevahelisel teel tundide kaupa kinni, saavad ettevõtted paremini planeerida oma rahavoogusid. Lisaks kaob välkmakse puhul ka vajadus pankadevaheliste e-kaubanduse maksete tegemisel pakkuda kaupmeestele nii-öelda raha laekumise garantiid, mis on teenustasu sisse arvestatud. Ühtlasi aitavad sellised makselahendused kaasa ka Eesti ettevõtete digitaliseerimisele, sest võimaldavad kokku sobitada e-arve, välkmakse ja e-kviitungi ehk siis muudavad kogu makseahela sujuvamaks.

Euroopas ennustatakse, et suurem osa panku liituvad välkmaksete süsteemiga 2020. aastaks. Hetkel on liitunud kokku 2042 panka jm makseteenusepakkujat (st kaetus on kokku umbes 49% makseteenusepakkujatest). Koos Eestiga on välkmaksete süsteemiga liitunud pankasid juba kokku 16 riigist. Seega liigume stabiilselt selles suunas, et välkmaksed saaksid uueks normaalsuseks.

Kahtlemata viib välkmaksete reaalne kasutamine pangaklientide ootused järgmisele tasemele. Seega on ainult aja küsimus, millal saavad tarbijad ja ettevõtted hakata oma nutiseadmetes kasutama eespool põgusalt kirjeldatud välkmaksepõhiseid makselahendusi. Loodetavasti juba enne järgmise aasta jõule!?