Kümme aastat finantskriisi algusest: kaks õppetundi

Septemberis tuleb üks tähtpäev, mis peaks olema õpihimuliste investorite jaoks väga tähtis. Kardan, et kahjuks ei pruugi nad sellele liiga palju tähelepanu pöörata.

Ma viitan 2008. aasta septembrile, kui Lehman Brothers läks pankrotti. Tol ajal oli tegemist USA suuruselt neljanda investeerimispangaga. Selle pankrot oli Ühendriikide ajaloo suurim.

Need, kellel on hea mälu, teavad, et tegemist oli väga pöördelise pankrotiga. Pärast Lehmani pankrotti langes mitmete rahaturufondide NAV (osaku puhasväärtus) langes alla 1 dollari (breaking the buck). Seda polnud kunagi varem juhtunud. Fondid hakkasid oma osakuid müüma 1 dollarist odavmalt. Paljud tööstused jõudsid seisakusse ning likviidsus kadus sisuliselt üleöö.

Ei ole üllatus, et aktsiaturud hakkasid kukkuma. Dow Jonesi indeks vajus järgmise 30 päeva jooksul 25 protsenti. Nelja nädalaga kaotas indeks lausa veerandi väärtusest.

Mõelge korraks sellele. Kui praegu juhtuks sarnane langus, siis kukuks Dow indeks septembri lõpuks 6500 punkti võrra, mis viiks selle 19 500 punktini.

Milline on esimene õppetund, mida võiks sellest tähtpäevast õppida? Taoline langus võib juhtuda igal ajal. See on väga tähtis õppetund, sest taoline langus on aktsiaturgude vältimatu karakteristik. See on see, milliseid riske aktsiainvesteerimine endaga kaasa toob.

Kui sa ei suuda nii palju riski võtta, siis peaksid aktsiate osakaalu oma portfellis vähendama. Peaksid järgima seda, milline on sinu riskitaluvus ja proportsioonid selle järgi paika panema. Ja kuna turud on tõusnud uuesti rekordtasemetele, siis võib praegu selleks õige aeg olla.