Indrek Kasela: idudel on Eestis hea kasvada

Kui Eesti riigi maksusüsteemil on üks pluss, siis on see tema sõnul lihtsus. „Ettevõtjana tahad tegeleda ettevõtlusega, mitte maksude kokkuarvutamisega,“ ütles ta.

Küll ei pea ta päris õigeks ettevõtluse toetamist riigi poolt, see solgib tema sõnul turgu ja annab ebaausa konkurentsieelise. „Kõik Eesti start-up'id on tehtud ilma riigi toeta. Nad on maksnud kõiki makse, saanud nii-öelda täie puuga ja olnud väga edukad. Nii kui riik pistab oma näpu kuskile vahele ja proovib midagi aidata, siis see tekitab tavaliselt palju rohkem kulu, rohkem ebavõrdsust kui võrdsust.“

Kui riik tahab maksudega võrdsust saavutada, tasub üle vaadata tööjõumaksud. „Minusugused võivad rahulikult mujale tööle minna, kõrgepalgaliste maksutulu kolib Eestist ära, kahjuks,“ ütles Kasela, kuid lisas, et õnneks pole Eesti olukord selline, nagu on Leedul, kust inimesed massiliselt ära kolivad.

„Meil ei ole tegelikult väikesed palgad, probleem on selles, et Eesti riik on nii kallis ja riik on kehtestanud kaudsed maksud: riiklikult kehtestatud elektri hinna, kaudsed aktsiisid… selline kaudne maksustamine on alatu. Hakaku tegelema kulubaasiga, tulubaasiga saame nüüd ise hakkama!“

Kuigi Kasela on öelnud, et ostab võimaluse korral PRFoodsi alati juurde, siis suure hulga oma rahast on ta paigutanud hoopis Eesti idufirmadesse ja loodab, et mõnest neist saab juba mõne aasta pärast kui mitte just uus miljard dollarit väärt olev ükssarvik, siis vähemalt pool ükssarvikut küll.

Eesti idudesse on Kaselal suur usk. Idudel on siin Kasela sõnul hea kasvada. „Eestis on juba 25 aastat hea äri teha,“ ütles Kasela. „Ja võib-olla seda tulevast miljardiettevõtet ei olegi veel, äkki selle rajaja istub praegu kuskil gümnaasiumis ega teagi ise veel, et temast saab kõva ettevõtja,“ mõtiskles Kasela.

Kuid teine põhjus, miks viimasel ajal paljud noored idufirmasid looma ja maailma vallutama läinud on, on tema sõnul ikkagi see, et selles valdkonnas on oluliselt vähem bürokraatiat, kui seda on tavaettevõtetes.

Üks muutus on veel toimunud: Eestisse on tekkinud välisinvestorite kõrval ka omaenda õhuke iduinvestorite kiht – Kasela sõnul ligi nelikümmend inimest, kes on tekitanud omale sellise vara, mida nüüd idudesse regulaarselt edasi investeeritakse. „Me katame Eesti start-up-maastikku päris hästi ja see on suur muudatus, et siin on vähemalt viis aktiivset professionaalset fondi, kes omavahel aktiivselt töötavad. Nende taust on selline, et keegi pole tulnud lihtsalt pangandusest või ärikoolist, vaid kõik on endised ettevõtjad, IT-firmade juhid,“ rääkis Kasela ning lisas, et omavahel mingit konkurentsi pole. Kohapealne investor võib tema hinnangul anda idudele abi just kiire rahasüsti näol – finantseerimine käib lihtsamalt kui välisinvestori otsimise kaudu. „Kahjuks ilma rahata neid ettevõtteid ei tee.“

Mis saab siis, kui idu ebaõnnestub? „Kõige kurvem on see, et kui asi läheb aia taha, on kahju tegelikult kaotatud ajast. Iga selline projekt on lihtsalt maha magatud võimalus teha midagi muud.“

Küll arvab ta, et iga õnnestumine annab teistele julgust idufirma alustamiseks. Taxify puhul võis oma silmaga näha, kuidas maailmamastaabiga fenomen kasvab. „Skype oli tehtud nii-öelda suletud uste taga, natuke distantseeritud. TransferWise'is tehakse enamik suuri asju ära Londonis. Pipedrive on meie jaoks väga salapärane, paljud inimesed ka vist ei saa sellest täpselt aru,“ loetles Kasela teisi edulugusid. Taxifys oli tema sõnul teistsugune see, et võeti vana majanduse äri – taksondus – ja pöörati see pea peale.