Maksud Eestis – seljanka ja leivasupp ühes potis

Rahandusministeerimi asekantsler Dmitri Jegorov tõdes, et üldiselt ei lähe Eestil kõige hullemini, sest maksukoormuse poolest oleme maailmas 14. kohal. Eesti maksukoormus on hetkel 39–40% SKTst. Mõistlik maksukoormus oleks 32–33% SKTst ja seejuures ühtlaselt jaotuv. Kaudsetes maksudes oleme eespool, otsestes maksudes tagapool ja sotsiaalmaksudes pigem keskel. Euroopaga tervikuna võrreldes meie tööjõumaksud kõrged ei ole.

Maksupoliitika ja poliitika pole üks ja sama

Hiljutistest maksumuudatustest rääkides möönis Jegorov, et need võeti vastu keerulistel aegadel. „On hea meel, et mitmed algatused ei jõudnud kuhugi. Mis puudutab praegust astmelist maksuvabastust, siis mina oleks proovinud tehniliselt teistsugust lahendust. Samas ei olnud see Eesti leiutis, ka leedukad on kasutanud regresseeruvat süsteemi,“ selgitas asekantsler.

Jegorov toonitas, et maksupoliitika ja poliitika pole üks ja sama: „Anname poliitikutele nõu ja vaidleme nendega, aga otsuseid peavad tegema poliitikud ise. Teoreetiliselt on olnud ka vastuvoolu ujumist, aga meil on olnud alati koalitsioonivalitsus. Kui üks tahab seljankat ja teine leivasuppi ning kõik see pannakse ühte potti, on tulemus see, et kõigile ei maitse.“

Asekantsler soovitas poliitikutel anda ametnikele rohkem aega analüüsiks ja pani südamele, et nad ei usuks sellesse, et maksupoliitikaga saab kõiki hädasid ravida. Ka soovis ta näha lihtsamat ja ümber kirjutatud tulumaksuseadust. Maksukoormuse kasvu osas tõdes Jegorov aga pessimistlikult, et ruumi siin veel on.

Miltton Nordicsi partner ja ärinõustaja Rannar Vassiljev mõtiskles selle üle, miks teoreetiliselt paljutõotavaid maksumuudatusi on praktikas raske ellu viia. Vassiljev tutvustas OECD andmeid maksude negatiivse mõju kohta majanduskasvule (negatiivseimast alates):

Ettevõtte tulumaks

Üksikisiku tulumaks

Tarbimismaksud

Varamaksud

Kasvule orienteeritud maksureformid sisaldavad maksubaasi laiendamist ning üksikisiku tulumaksu kõrgeimate astmete maksumäärade vähendamist (astmelise tulumaksu puhul). Teatud piires maksusoodustused teadus- ja arendustegevuseks suurendavad erasektori panust innovatsiooni. Pea kõik viimase aja maksureformid sisaldavad maksumäärade vähendamist ning maksubaasi laiendamist, et suurendada efektiivsust, samal ajal säilitades maksulaekumisi.

Vaja on korralikku rahandusministrit

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi soovitas poliitikutel makse mitte näppida. „Oleme käitunud üsna OECD soovituste järgi ja punnitasime tulumaksu ja sotsiaalmaksu vähendada. Kütuseaktsiisis oleme läinud üle piiri, aga ma ei hakka retsepte praegu välja hõikama. Alkoholi ja tubaka aktsiiside puhul peab pahesid ju piirama, aga 2016. aasta lõpus läks asi käest ära ja mindi lahendama probleeme, mida ei olnud.“

Ligi sõnutsi on OECD soovitustega vahe meil varamaksude osas. „Lohutuseks võib aga öelda, et ega inimestel varasid ka ei ole. Üks mu lemmikuid on aga tulumaksukäkk, mis lahendas selgelt poliitikute probleemi. Majanduspoliitiliselt on see mõttetu, sest madalapalgalisi pole mõtet riigieelarvest nii jõuliselt stimuleerida. On hea, et vaestele anti raha, aga probleem on selles, et absoluutvaevus suurenes, sest alumine ots ei saanud tegelikult midagi juurde. Ühtegi probleemi ei lahendatud, aga maksusüsteem solgiti ära.“

Reformierakonna võimalikust maksupoliitikast rääkides selgitas Ligi, et plaanis oleks kindlasti ühtlase maksusüsteemi taastamine ja aktsiiside ennistamine 2016. aasta tasemele. „Järgmise aasta muudatused nõuavad ka korralikku valitsust ja mis seal salata, ka korralikku rahandusministrit,“ tõdes Jürgen Ligi naljatamisi.

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee