Finantsjuhtimise parim praktika: kuu „sulgemine“ viie päevaga

Iga kuu viiendaks kuupäevaks on tehtud kõik eelmise kuu arvestusega seonduvad toimingud: väljastatud kõik kuu jooksul müüdud kaupade ja teenuste arved, arvele võetud kuu jooksul tehtud kulutused nii kaupadele kui teenustele. Kulud on kontode ja kulukohtade vahel ära jaotatud, arvestatud on palgad, amortisatsioon, jne. Mis selles head on ja kuidas see võimalik on?

Miks on arvestusperioodi võimalikult kiire sulgemine kasulik?

Esiteks, kui eelmise kuu tulemused saab kokku viie ja mitte 15 päevaga, tähendab see seda, et kõigil sellega seonduvatel töötajatel on 10 lisapäeva, et tegeleda millegi muuga. Näiteks andmete analüüsi ja nende põhjal heade juhtimisotsuste tegemisega. Või parendusprojektide loomise ja elluviimisega.

Teiseks, mida kiiremini saavad juhid ülevaate kuu tulemustest, seda kiiremini saavad nad neile reageerida ja vajadusel ellu viia muudatusi.

Milliseid praktikaid ettevõtted kasutavad, et kiire sulgemine võimalikuks saaks?

- Mitmed igakuised toimingud tehakse võimalusel juba jooksva kuu lõpus ära (nt kuupalgaliste palgaarvestus, amortisatsioon).

- Igakuised müügiarved väljastatakse mitte järgmise kuu alguses, vaid jooksva kuu lõpus, kergendades nii ka klientide perioodi sulgemist.

- Julgetakse toetuda olulisuse printsiibile (ei pea ootama iga viimast kui kuluarvet).

- Kasutatakse ostutellimuste pealt kulude arvestamist ja/või kulude provisjoneerimist.

 

Finantsjuhtimise parimad praktikad

Pärnu Finantskonverentsil antakse EBSi finantsjuhi arenguprogrammi juhtivõppejõu Hele Hammeri sessioonis ülevaade maailma parimatest finantsjuhtimise praktikatest. Maailma praktika kõrvale tuuakse ka eesti ettevõtete praktika ning oma loo finantsjuhtimise praktikast räägivad Eften Capitali finantsjuht Marilin Hein ja Taxify finantsjuht Anneli Aljas.

Osaledes finantsjuhtimise parima praktika uuringus SIIN, saad lugeda lähemalt ka muudest finantsjuhtimise parimatest praktikatest.