LEI-kood – tõsine peavalu väikeinvestorile

Viimane finantskriis näitas regulaatoritele, et parem on turul probleeme ennetada, ja selleks on vaja rohkem läbipaistvust – ning seda kogu maailmas. Selleks lisati järgmisel aastal jõustuvasse finantsturgude regulatsiooni (MIFID II) LEI-koodi nõue. 

Kahekümnekohaline LEI-kood (ingl legal entity identifier) peaks idee järgi ühtlustama finantsturgudel raporteerimist. Tulevikus oleks igal juriidilisel isikul oma kordumatu LEI-kood ning ideaalis oleks võimalik näha, kuidas erinevad varad liiguvad. Finantsinspektsioon leiab, et tehingute identifitseerimise võimalus üle Euroopa Liidu kaitseb lõppkokkuvõttes investorite huve, kuna võimaldab tõhusamalt vastu astuda turukuritarvitustele, rahapesule ja identifitseerida oluliste osaluste omanikke.

LEI-kood on oluline börsitehinguid tegevale ettevõttele. Näiteks investor, kes soovib tuletisinstrumentidega kaubelda, peab omama LEI-koodi juba käesoleva aasta novembriks. Teiste börsitehingute puhul (nt aktsiate ost) on kood vajalik alates 3. jaanuarist 2018. Juriidilises mõistes pole börsitehinguid tegeval ettevõttel LEI-koodi vaja. Asi on lihtsalt selles, et tehingute vahendaja – näiteks pank – on kohustatud seda küsima ja kui ettevõttel seda ette näidata pole, siis ordereid vastu ei võeta.

Väikeinvestori dilemma

Selleks, et koodi saada, peab selle tellima mõnekümne võimaliku teenusepakkuja käest, ning tegu on tasulise teenusega. Esmakordne taotlemine läheb maksma ligikaudu 100 eurot. Kuna kood kehtib vaid aasta, siis iga järgmine taotlemine maksab olenevalt pakkujast mõnikümmend eurot vähem. Rahandusministeeriumist anti mõista, et tulevikus võib teenuse hind langeda.

Kui suurte investeerimispositsioonidega ettevõtete jaoks on tegu pisut suureneva bürokraatia ja väikese lisakuluga, siis väikeinvestori jaoks võib olla tegu tõsise peavaluga. Selles on omamoodi irooniat, sest aastaid soovitati hoida aktsiaid OÜs, sest see soosib just väikeinvestori rahakotti. Nüüd peab seda lahendust kasutades kõigepealt mõtlema, kas aastas nii palju teenitaksegi, et see kulu tagasi saada. Füüsilisest isikust aktsionäre muudatus ei puuduta.

Peavalu ka pankade jaoks

„[LEI-koodiga seonduv] on üsna suur murekoht seoses eesolevate muudatustega mida toob MIFID 2. Nimelt peavad kõik ettevõtted, kes soovivad pärast 1. jaanuari 2018 teha tehinguid väärtpaberitega ehk börsitehinguid, taotlema omale rahvusvahelise LEI-koodi. Finantsinspektsioon on selles osas oma seisukoha välja toonud ja pääsu sellest ei ole,“ ütles LHV maaklerteenuse juht Alo Vallikivi.

Enamik panku on oma kodulehel investorite jaoks olulisema info esile toonud ning mõned – näiteks LHV – on sõlminud ise mõne teenusepakkujaga leppe ning võivad koodi andmise protseduuri lihtsustada. Teised soovitavad ametlikus nimekirjas olevate pakkujate hindu ise võrrelda ja ise otsus ära teha.

Pankade hinnangul võtab LEI-koodi taotlemine aega nädal-paar, kuid eksperdid hoiatavad, et mida rohkem aeg jaanuari poole liigub, seda rohkem ettevõtteid LEI-koodi taotluse esitab ning seda kauem protseduur aega võtab.

Danske Banki säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht Anneli Laugmaa sõnul tuleb arvestada sellega, et Eestis ühtegi LEI-koodi väljastajat pole. „Samuti on oluline esmalt tutvuda erinevate LEI-koodi väljastajate tingimustega, sest hinnad on väljastajatel erinevad, nii esialgne taotlemise hind kui ka edasine iga-aastane hind,“ ütles Laugmaa. „Eesti äriregistri kood ei saa LEI-koodi asendada, küll aga peaks olema võimalik Eesti äriregistri koodi asemel võtta kasutusele LEI-kood. Selle võimalikkust tasuks kaaluda,“ soovitas Laugmaa.

 

Loe täismahus artiklit Äripäevast.

LEI-koodi kohta loe lähemalt SIIT.

Autor: Liina Laks, Äripäev