Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohalike omavalitsuste finantsvõimekust ootavad ees proovikivid
Kohalike omavalitsuste finantsvõimekus on praegu aegade suurim. Siiski ootab lähiaastatel ees mitu proovikivi, millest jagu saamiseks läheb tarvis senisest enam fokuseeritud ja teadmispõhist finantsjuhtimist.
Pirgit Lohk, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste
finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist. Foto: erakogu
Viimane ülemaailmne majanduskriis tõstis teravalt esile vajaduse tõhustada riikide senist eelarvepoliitikat. Ühelt poolt on seda vaja selleks, et tagada makromajanduslik stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning teiselt poolt selleks, et kujundada finantsinstitutsioonides ja potentsiaalsetes investorites riigi kui usaldusväärse partneri mainet. Riigi eelarvepoliitika on mitmetasandiline ja hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi, mistõttu on suur vajadus osata hinnata ka omavalitsuste finantsseisundit ning selle jätkusuutlikkust.
Maavalitsuste tegevuse lõpetamise tõttu alustab uuest aastast rahandusministeeriumi koosseisus tööd regionaalhalduse osakond, mis võtab üle mitmed maavalitsuste senised ülesanded. Osakonda luuakse maakondlikud talitused, kus hakkavad sõltuvalt maakonna suurusest töötama 3–10 töötajat.
PwC Eesti juhtivpartner Ago Vilu ütleb, et kuigi traditsioonilise kasumimaksu kehtestamine mõjuks hästi tema juhitava ettevõtte ärimahule, on ta siiski ühes paadis nende ettevõtjatega, kes sellist maksu ei poolda. PwC uuringu raames küsitletud ettevõtjate hulgas oli neid 65%.
Kuigi poliitilised tõmbetuuled puhuvad valjemini kui kunagi varem, rühib maailmamajandus sellest hoolimata ülesmäge – majanduskasvu ja inflatsiooni kiirenemine viib meid lähemale keskkonnale, mida oleme harjunud pidama normaalseks, leiab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Riik investeeris tänavu viie kuuga 62 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Suur osa investeeringute mahust on tänavu kavandatud maanteedele, transpordivahenditele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.