Kaupade eksport kahanes 2017. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 1% ja import kasvas 2%, teatas statistikaamet.
Ekspordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete väljaveo vähenemine.
2017. aasta aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 189 miljonit eurot (2016. aasta aprillis 158 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid aprillis Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (15%) ja Läti (9%). Eksport kahanes enim Rootsi (49 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid. Eksport kasvas enim Saksamaale (16 miljonit eurot) ja Hollandisse (13 miljonit eurot). Saksamaale suurenes peamiselt metalli ja metalltoodete (sh metallijäätmed) ning Hollandisse mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli) väljavedu.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, mineraalseid tooteid ning metalli ja metalltooteid. Enim vähenes elektriseadmete (56 miljonit eurot) väljavedu. Samas kasvas mineraalsete toodete (36 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (23 miljonit eurot) eksport.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas aprillis 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kahanes aprillis 3%, samas re-eksport kasvas 4%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kahanemist mõjutas enim elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh teravili) väljaveo vähenemine. Samas kasvas mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia) eksport.
Aprillis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%), Poolast (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Türgist (24 miljonit eurot ehk 5 korda) ja Venemaalt (20 miljonit eurot). Türgist imporditi enim transpordivahendeid ja Venemaalt mineraalseid tooteid. Enim kahanes import USAst.
Kaupadest imporditi Eestisse enim transpordivahendeid, elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim kasvas transpordivahendite ja mineraalsete toodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.
Aprillis langes väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 15% ja impordi mahuindeks võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 4%.
Seotud lood
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) prognoosib Eesti majanduskasvuks tänavu 2,6 protsenti, mis kiireneb järgmisel aastal 3,1 protsendile.
Mitmed meie sihtturud on taastumas ning samuti on kasvanud Eesti ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel. Lisaks on oluliselt kasvanud ettevõtete investeeringud, kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo värskeid statistikaameti andmeid.
Jooksevkonto ülejääk oli esimeses kvartalis 99 mln eurot ehk ligikaudu 2% sama perioodi SKPst. Esimest korda pärast 1993. aastat oli jooksevkonto saldo esimeses kvartalis ülejäägis, teatas Eesti Pank.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 4,4%, teatab statistikaamet.
Kuidas alustada ärianalüütikaga väikeses tootmisettevõttes? Ärianalüütika (BI, Business Intelligence) on oluline tööriist, mis aitab isegi väikestel tootmisettevõtetel teha andmepõhiseid otsuseid, parandada efektiivsust ja suurendada kasumlikkust. Kuigi see võib alguses tunduda keeruline, saab BI kasutuselevõtu jagada loogilisteks sammudeks, mis on jõukohased ka väiksematele ettevõtetele.