Leho Laur majanduskuritegudest: valgekraelisus tungib kuritegevusse

Europoli poolt tehtud SOCTA 2021. aasta uuringust selgub, et 80 protsenti Euroopa liidus tegutsevatest kuritegelikest ühendustest on seotud ka majandustegevusega ehk need on ettevõtted, kes püüavad oma kuritegelikku tegevust läbi ettevõtluse varjata või läbi ettevõtluse kuritegelikul teel teenitud raha legaliseerida. “Vaatame majanduskuritegevuse seoseid majandustegevusega ja väga selge trend on katsed kuritegelikul teel teenitud raha liigutada ettevõtluskeskkonda,” tõdes 25-aastase politseitöö kogemusega keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur.

“Meie ettevõtluskeskkond on iseenesest atraktiivne ja seda ka kelmide hulgas, aga Eesti pole siin erand ja kelmide tegevuse all kannatab kogu Euroopa,” tõdes Laur. Ta tuletab meelde, et saatan peitub sageli detailides, seepärast on oluline ka ettevõtjatel endal vaadata, kellega äri tehakse.

Kelmuste spekter on läinud mitmetahulisemaks, kelmid muudavad oma taktikat ka igapäevaselt vastavalt väliskeskkonnas toimuvale. Kelmid tulevad viimase aja kiirete muutuste ja erinevate kriisidega kiiresti kaasa.

Kuigi erinevad sektorid on kriisidega pihta saanud, siis Lauri sõnul on ettevõtted kiiresti kohanenud ja seni raskete aegadega hakkama saanud. Ka tänane ettevõtluskeskkond toetab kohanemist oma paindlikkusega. Sellest hoolimata jälgib Politsei Lauri sõnul näiteks maksejõuetuse riske. Kui majanduslanguse põhi veel pikalt kestab, siis võib see endaga kaasa tuua pankrottide ja maksejõuetuse laine, mistõttu võib olla ka politseil vajadus hakata hindama, kas mõnest ettevõttest on pankroti eel vara välja kanditud.

“Politsei vaates on ilmselgelt õige omanikel tänasel päeval pigem kasumiootusi veidi vähendada, et raske periood üle elada, selle asemel, et liikuda pankroti poole, misjärel järgnevad vaidlused võlausaldajatega pankroti põhjuste üle,” tuletab Laur ettevõtjatele meelde. Tegemist on ka keerukate kuritegudega, mida uurida – keskkriminaalpolitseini jõuavad need reeglina aastaid hiljem siis, kui pankrotid on juba tekkinud ja kohtutest läbi käinud. See tähendab, et sagedasti saab alles aastaid hiljem hakata hindama, kas rahalisi vahendeid viidi ettevõttest välja ebaausalt ja rahalisi kohustusi eirati.

Raske majandusliku olukord võib endaga kaasa tuua ka varimajanduse kasvu ja ümbrikupalkade osakaalu tõusu, millel kindlasti hoiab silma peal ka maksuamet.

Rohepöördega seotud teemadel tuleb politseil suhelda erinevate osapooltega. “Rohepöördega kaasnevad ka väga suured investeeringud, ning mõistagi tähendab see, et keskkriminaalpolitsei hindab sellega kaasnevaid riske,” rääkis Laur. Ta toob välja kelmuste, korruptsiooni, dokumentide võltsimise aja ausa konkurentsi riskid ning selleks tuleb valmis olla.

Lisaks riigisektori erinevatele üksustele tehakse tõhusat koostööd ka erasektoriga. “Eriti roheteemades oleme palju koostööd teinud nii pankade kui teiste ettevõtetega ja koostöö on täna parem kui kunagi varem,” tõdes Laur.

Rohefondi ja Õiglase ülemineku fondi meetmed Ida-Virumaal on Lauri sõnul eeskätt seotud korruptsiooniriskiga. “Politsei ülesanne on vaadata keskkonda enda tööspetsiifika vaatenurgast ning kui mõnda sektorisse tuleb korraga palju raha, annab see põhjust meie vaates mõistagi ka muret tunda,” tunnistas Laur. Seetõttu tuleb suhelda palju erinevate turuosalistega, nii riigi- kui erasektoriga ning kohaliku omavalitsuse tasandiga ehk kõikide nendega, kes neid toetusi jagavad. “Üritame seal kohal olla ja neid riske enne nende realiseerumist juba hinnata ning mõistagi eeskätt juhendada asjaosalisi, kuidas nad ise saavad riske märgata ja maandada,” rääkis Laur.

2018. aastast alates on aeg olnud väga dünaamiline ja toimida tuleb pidevalt muutuvas keskkonnas, erinevatel perioodidel on päevakorras erinevad majanduskuritegevuse liigid. “Mõju on avaldanud nii väliskeskkonna tegurid, aga kindlasti ka riigi poliitilised otsused - mõlemat poolt oleme jälginud ja seiranud aastaid,” ütles Laur.

Kelmustest rääkides toob Laur välja poliitilise otsuse, millega vabastati pensionifondidest raha ja risk kelmuste suurenemisse ka kohe realiseerus. “Inimesed hakkasid oma vabanenud raha ise investeerima, et ennast kindlustada ning lõpptulemus oli see, et päris mitmed kelmid olid selleks samuti valmistunud, et erinevaid investeerimisplatforme kasutades inimestelt lihtsalt raha ära võtta,” tõi Laur välja, kuidas päris paljud Eesti inimesed jäid oma säästudest ilma.

“Põhiolemus kelmuse puhul on ikka sama, et kannatanule luuakse vale ettekujutus, et seeläbi mõjutada teda millegi eest raha maksma. Aga põhjendused ja nipid varieeruvad kogu aeg,” selgitas Laur ning lisas, et paraku on siin piiriks ainult kelmide fantaasia.

“See on miljoni dollari küsimus, kuidas ennetustöös jõuda kõigi sihtgruppideni. On olnud isegi näiteid, kus politsei ja pank mõlemad ütlevad inimesele, et ära võta oma raha välja või ära tee seda ülekannet, aga inimene võtab ikka oma raha ja viib selle ise nö nurga taga võõrale inimesele,” rääkis Laur. Ta lisas, et on äärmiselt kurb kuulda lugusid sellest, kuidas inimesed on läbi aastate kohusetundlikult säästnud ning siis kellegi ilusat juttu uskuma jäänud ja ühe liigutusega kõik kaotanud.

Hoiu-laenuühistud on üheks selliseks näiteks, kus tuvastati risk ja läbi kriminaalmenetluste toodi probleemid avalikkuse ette. “Peale seda jõudis ka seadusandja arusaamisele, et seda valdkonda tuleb reguleerida ning seda tuleb muuta. Ja loodame, et ükskord need muudatused ka jõuavad nii kaugele, et seadus annab võimaluse neid riske maandada,” nentis Laur ning lisas, et pidev monitoorimine ja seiramine käib ka selles valdkonnas edasi.

Mitmed hoiu-laenuühistute ja investeerimisplatvormidega seotud kaasused on praegu veel kohtutes, sest nende menetlemine on aeganõudev protsess. “Eriti ajamahukad on menetlused siis kui peaks juhtuma, et on ära kasutatud meie e-residentsuse süsteemi ja lihtsat ettevõtluskeskkonda, et luua siin ettevõte, aga tegutsedes ise välismaal,” selgitas Laur menetluste keerukust. Sellised juhtumid, kus on vajadus rahvusvahelise koostöö järele, on järjest järjest enam. Finantskuritegevus ei tunne piire ning kogu interneti ja kübermaailmaga seonduv kuritegevus alates virtuaalvääringu teenustest kuni investeerimisvõimaluste pakkumiseni välja, on tavaliselt piiriülene, sest ka kurjategijad teavad, et nii on neil võimalik oma vahelejäämise riski alla viia.

Viimaste aastate õnnestumistest toob Leho Laur esile pankade rahapesu skandaalidega seoses läbi viidud menetlusi ja eriti Vabaks.ee tegevusse kiire sekkumine, kus politsei sai käe vahele, et inimesed ei riskiks oma pensionisambast saadava raha kaotamisega (toim. veebilehel pakuti krediidivahenduse teenust, kuid selleks puudus vajalik tegevusluba ning seda polnud ka taotletud. Samuti puudus tegevusluba investeerimisteenuse pakkumiseks).

Kui üksikjuhtumid jõuavad prefektuuride lauale, siis keskkriminaalpolitsei tegeleb suuremat mõju avaldavate juhtumitega. Suuri kelmusi panevaid toime kuritegelikud võrgustikud, mitte üksikud inimesed ja seetõttu nõuab selliste juhtumite lahendamine suurt koostööd. Vastastikku jagatakse infot kõikide uurimisasutustega ja toimub pidev teabe liikumine ja selle analüüsimine. “Täna julgen küll öelda, et selline hea koostöö ja infovahetus ongi edu aluseks,” tõi Laur välja.

Ka ettevõtjatega on tekkinud usaldus ja sageli pöörduvad ettevõtjad ise Politsei poole, et arutada leitud kitsaskohti, mis neil seoses partneritega tekib. “Teinekord piisab sellest, et rääkida teema läbi ja see probleem juba laheneb, pole vaja oodata kuriteo koosseisu tekkimist,” lisas Laur ning tõdes, et ka ettevõtjatega on praegu koostöö parem kui kunagi varem.

Majandus hõlmab väga paljusid valdkondi, mistõttu toimub tihe koostöö nii riigisektori kui erasektoriga ning rahvusvaheliste koostööpartneritega. Infot jagatakse kõigi oma koostööpartneritega.

Samuti hindab Laur Europoliga koostööd heaks, omavahel jagatakse teavet ja läbi rahvusvahelise justiitskoostöö panustatakse ühiselt uurimistesse ja konkreetsete kuritegude lahendamisse. Andmete kättesaamine võiks tema sõnul siiski alati kiirem olla. Kui Euroopa Liidu siseselt ning lääneriikidega on koostöö ladus ja igapäevane, oluliselt keerulisem on koostöö kolmandate riikidega. “Lahendusteni jõudmine eeldab aga ühiselt eesmärgi nimel tegutsemist, meil on siin vähe teha, kui vaid ettevõtte aadress on Eestis, aga inimesed ise ja raha liigutatamine toimub välisriikides,” rääkis Laur.

Samas on tema sõnul Eesti politsei praegu kindlasti targem kui kunagi varem, koostöö on muutunud väga tõhusaks ja iga infokillu peale enam ei joosta, koos partneritega on eesmärk samuti kildudest kokku panna tervik. Laur armastab selle ilmestamiseks kasutada jalgpallurite ütlust: “Parem targalt seista, kui lollilt joosta”.

Üheks väljakutseks Politsei jaoks on, et andmeid on üha rohkem, aga politsei ei saa neid andmeid kasutada kuritegude avastamiseks ja uurimiseks. Andmekaitseseadus ühtpidi kaitseb inimeste privaatsust, aga teistpidi kaitseb see ka kurjategijaid ja teeb teatud olukordades uurimise väga keerukaks. Näiteks kui andmete hoidmise kohustus peaks päris ära kaduma või see kohustus muutub väga lühiajaliseks, siis pole ka uurijatel enam midagi, mida analüüsida või hinnata.

“Erasektori puhul ollakse valmis igasugu õigusi pimesi aktsepteerima ja keegi ei isegi ei tunne huvi, kuidas see ettevõte hoiab ja kasutab neid andmeid, mis inimesed vabatahtlikult ja sageli enese teadmata ettevõttele üle annavad! Aga kui riik küsib midagi selleks, et aidata kuriteo ohvriks langenud inimesi, siis neid andmeid ei tohi avaldada. Riik ei peaks otsima andmete kättesaamiseks tagauksi, vaid meil võiks olla avatud ja kontrollitud esiuks, mis ligipääsu tagaks,” tõi Laur näiteks.

Ka Euroopa kohtu lahendid on keeranud paljude andmete kogumise ja kasutamise kraani õiguskaitseasutuste jaoks üsna kinni. Tekkinud on olukord, kus riigi kohustus on tagada inimeste turvalisus, aga üskikisiku huvid ja õigused on sedavõrd hästi kaitstud, et ülejäänud inimeste turvalisus on jäänud tahaplaanile.

“Kõik me jätame mingisuguseid jälgi endast maha, mis võib-olla menetluse vaates on üliolulised, siis täna peab politsei peab otsima sisuliselt tagauksi ning minema ringiga, et uurimise seisukohast üli vajalik info kätte saada,” tõi Laur näite. Inimesed on valmis oma andmeid jagama alates sotsiaalmeediast kuni e-poodideni ja keegi ei küsi, et kuhu need andmed lähevad ja mis neist saab, aga riiki millegipärast ei usaldata. “See on suur äri, neid andmeid müüakse, nende pinnalt tehakse projekte ja pakutakse inimestele reklaami, aga kui riik küsib neid mingi väga konkreetse asja tarbeks, siis ei saa,” oli Laur veidi nõutu.

“Täna enam ei ole asjakohane küsida 90-ndate alguses alustanud ärimeestelt, kuidas ta kogus oma esimese miljoni,” tõdes Laur muutunud majanduskeskkonnale viidates. Ettevõtluskeskkond on selle ajaga väga muutunud ja ka ise ennast puhastanud. Enamus ettevõtluskeskkonnas tegutsejatest on ausad ärimehed, kes järelvalve asutuste ja politseiga infot jagavad ning niimoodi ise panustavad ausasse ettevõtluskeskkonda.

Veel peab Laur oluliseks ettevõtte isiklikku ärihügieeni. Et vältida probleeme endal, tasub tõsiselt vaadata, kellega äri tehakse ja lepingulistesse suhetesse astutakse. “Kui äripartner pakub mingit skeemi, mis tundub kahtlane või on ta oma taust küsimusi tekitav, siis tasub tehingust eemale hoida. See on ikkagi ettevõtte ja ettevõtja enda kuvand, mis on mängus,” selgitas Laur.