Riigikohus selgitas hiljutises lahendis osaühingu koosoleku kokkukutsumisega seonduvat. Vaidluse all oli küsimus, kas nädalavahetusel osanike tööalastele e-posti aadressidele saadetud ning kuus päeva enne koosoleku toimumist kätte saadud kutsega rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda.
- Martin Raude Foto: erakogu
Seaduse* järgi peab osanike koosoleku toimumise teade olema saadetud selliselt, et see jõuaks tavalise edastamise korral osanikuni vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
Riigikohus kinnitas, et koosoleku toimumisest osanikele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse.
Samas rõhutas riigikohus, et teate kohaletoimetamise riski kannab osanik. Kui e-kiri on saadetud osaniku ja osaühingu vahelises suhtluses tavapärasele e-posti aadressile ja sellisel viisil, et see jõuaks tavalise edastamise korral osanikuni vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist, siis ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.
Riigikohus selgitas, et e-kirja tavaline edastamine tähendab selle saatmist adressaadile ja saatmise korral tuleb eeldada, et e-kiri jõuab adressaadini samal päeval, kui see saadeti. Seejuures ei oma tähtsust, kas e-kiri jõuab osanikule puhkepäeval või kas osanikul on võimalus e-kirjaga samal päeval tutvuda.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ehkki osanikevaheliste vaidluste korral võib selline käsitlus avada tee mõningateks kuritarvitusteks, on see siiski ühingu efektiivse juhtimise seisukohalt põhjendatud. Osaniku ülesanne on tagada, et juhatusel oleks võimalik edastada teateid osaniku poolt teatavaks tehtud sidevahendite kaudu. See, kas ja millal osanik saadud teateid kontrollib, on osaniku valik, mis ei tohi mõjutada ühingu juhtimist.
*Äriseadustik ütleb
ÄS § 172 lg 1: Juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
Kasulik teada
Äriõigus. Näidised ja kommentaarid
Samal teemal saab lugeda Äripäeva
äriõiguse käsiraamatust.
Käsiraamat on praktiline töövahend, mis sisaldab kommentaare, juhiseid ja dokumendinäidiseid ning on mõeldud igale Eesti firmale, kes soovib olla kursis seadusemuudatuste ja kohtupraktikaga. Tegemist on ainulaadse eestikeelse materjaliga, mis selgitab ja analüüsib äriühingu toimimist algusest lõpuni.
Käsiraamat on mõeldud eelkõige firmajuhtidele, aga ka juristidele, advokaatidele, notaritele ning kõigile teistele spetsialistidele, kes oma igapäevatöös vajavad põhjalikumat teavet äriõigusest.
Autor: Martin Raude, Ellex Raidla advokaat
Seotud lood
Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks piirangud, mis jätavad ilma töötuskindlustushüvitiseta inimesed, kes töise sissetuleku kaotamisel on äriühingu juhatuse liikmeks ega saa selle eest tasu.
Maksu- ja tolliamet tõstis esile mullused kõige olulisemad maksualased kohtulahendid.
Toimivate ühingusiseste suhete korral on tavapärane, et osanike otsuste vastuvõtmisele eelneb osanike sisuline arutelu otsustamist vajavates küsimustes ja sageli langetatakse otsused ühehäälselt. Sellistel juhtudel on osanike otsuste vormistamine enamasti vaid formaalsus, mida tuleb järgida eelkõige seadusest tulenevate nõuete täitmiseks, kirjutab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Kalev Saare.
Dividendide maksmine oma firmast on lihtne ja mis peamine – meeldiv. Siiski varitseb siin terve hulk ohte, millest tasub sekelduste vältimiseks hoiduda. Halvimal juhul tähendavad need eksimused maksuhalduri külastust, lisaraha otsimist või koguni dividendide tagasimaksmist.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.