Keskmine brutokuupalk oli käesoleva aasta I kvartalis 1153 eurot ja brutotunnipalk 7,13 eurot, teatab statistikaamet.
Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 3,9%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,2 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis ja aastakasv aeglustus neljandat kvartalit järjest.
Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1121 eurot, veebruaris 1117 eurot ja märtsis 1228 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes brutokuupalk 2,4%. See oli peamiselt põhjustatud ebaregulaarsete lisatasude vähenemisest. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata vähenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 0,9%.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 30,1% ja 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 2,4%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 6,0%.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta I kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt (2,6%) kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.
Finantstöötajad jätkuvalt palgaedetabeli tipus
Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta I kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2004 ja 1917 eurot.
Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (nt organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus), kus brutokuupalk on väikseim (640 eurot). Selle tegevusala 16% aastakasvu üks peamine põhjus on miinimumpalga tõus 430 eurolt 470 eurole. Lisaks tõusis brutokuupalk aastaga enam mäetööstuse (11%), energeetika (11%), kaubanduse (9%) ning info- ja side (9%) tegevusalal.
Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga brutokuupalk langes või jäi suhteliselt samale tasemele haldus- ja abitegevustes (-1,3%), põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (-0,8%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (-0,2%) ning finants- ja kindlustustegevustes (0,2%).
Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis keskmisest kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (6,6%) ning riigiasutustes ja -ettevõtetes (6,6%) ning keskmisest aeglasem kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes (5,4%) ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (4,2%).
Maakonniti oli 2017. aasta I kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1284 eurot) ja Tartu (1140 eurot) maakonnas ning madalaim Jõgeva (850 eurot), Põlva (840 eurot) ja Saare (816 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim Võru (8,4%), Pärnu (7,9%) ja Ida-Viru (7,7%) maakonnas.
Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aasta I kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 6,7% suurem kui eelmises kvartalis ja 2% suurem kui 2016. aasta I kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes enam kinnisvaraalases tegevuses (25%), haldus- ja abitegevustes (15%) ning info ja side tegevusalal (12%) ning vähenes enam muudes teenindavates tegevustes (12%) ning veonduse ja laonduse tegevustes (7%). Töötajate arv tõusis aastaga erasektoris 3% ja vähenes avalikus sektoris 1%.
2017. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1556 eurot ja tunnis 10,10 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 5,5%.
Seotud lood
Kuigi maailma poliitiline keskkond on aastakümnete ebastabiilseim, ei ole mitmed riskistsenaariumid realiseerunud ja maailmamajandus liigub edasi senisest jõudsamal sammul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Eesti keskmine maksehilinemine on kõigi aegade madalaim – vaid 5,5 päeva, selgub Creditinfo Eesti AS uuringust „Eesti Ettevõtete Krediidipoliitika 2017“. Rekordilise tasemeni on jõutud viimase viie aastaga, kui maksetega hilinemine on vähenenud pea kaks korda.
Kuna nii töötatud tundide arvu kasv kui ka muud majandusindikaatorid viitavad majanduskasvu kiirenemisele selle aasta esimeses kvartalis, siis on palkade arengud paremini kooskõlas tootlikkuse arengutega, teatas rahandusministeerium oma kommentaaris palgakasvu statistikale.
Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis aasta võrdluses 4,4% ja kvartali võrdluses 0,8%. Majanduse maht pigem ületas potentsiaalset tootmismahtu kui jäi sellele alla, sõnas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Eesti turul üle 30 aasta tegutsenud Smarten Logistics pakub kolmanda osapoole logistikat ehk 3PL. Me hoolitseme kõige logistikaga seonduva eest: alates laovarude planeerimisest, kaupade vastuvõtust, arvele võtmisest, ladustamisest ning lõpetades nende klientideni toimetamisega. Lähemalt räägib Martin Karolin Smarteni müügiosakonnast.
Hetkel kuum
Tagasi Finantsuudised esilehele