Majandust veab puidutööstus

Lõppeval nädalal avaldatud andmed märtsi kohta võimaldavad kokku võtta esimese kvartali Eesti tööstuses. Rõõmustavalt on aasta alanud tööstussektori jaoks väga edukalt. Nimelt on tööstustoodang suurenenud mullusega võrreldes koguni 13%, seejuures 11% töötlevas tööstuses.

Tööstustoodangu kasv üle aastate kiireim

Viimati oli tööstustoodangu kasv sellest püsivalt kiirem 2011. aastal. Seejuures on nõudluse kasv olnud laiapõhjaline. Esimeses kvartalis oli sisuliselt vaid üks suur tööstusharu, kus tootmismaht vähenes – elektroonika. Enam kui pooltes tööstusharudes oli toodangu kasv lausa kahekohaline.

Nõudluse kasvu on põhjustanud mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Ehk kõige olulisem neist on üldine majanduskliima paranemine Euroopas, mis soosib Eesti ekspordikeskset tööstust. Peamisel sihtturul Skandinaavias jätkub kiire elamuehitus. Mullusega võrreldes on kadunud ka suured negatiivsed tegurid nagu kütusehindadest põhjustatud madalseis mäetööstuses ja põlevkiviõli tootmises. Investeerimisaktiivsuse suurenemisele viitavad taastunud tellimused metallitööstuses.

Majanduse vedur on endiselt puidutööstus

Konkreetsetest tööstusharudest on juba aastaid olnud kasvu peamine eestvedaja puidutööstus. Tänavu esimeses kvartalis suurenes haru toodang 12%, olles sellega suurim panustaja tööstustoodangu kasvu. Puidutööstuse tähtsus on läbi aastate järjepidevalt suurenenud ja hakkab küündima juba ligi viiendikuni kogu töötleva tööstuse toodangust.

Sektorit on viimastel aastatel soosinud hoogne ehitustegevus Põhjamaade turgudel, kuhu läheb valdav osa puiduettevõtete ekspordist. Samas on ka selge, et tegemist on tootmisharuga, kus Eesti omab konkurentsieelist tänu tooraine lihtsale kättesaadavusele ja pikaajalisele kogemusele. Loodetavasti säilib sektori konkurentsivõime ka olukorras, kus nõudlus toorme järele on kasvamas, kuid samas on tõusuteel ka keskkonnaaktivistide surve raiemahtude piiramiseks.

Teine haru, mis panustas oluliselt tootmismahu kasvu töötlevas tööstuses, oli metalltoodete tootmine. Esimeses kvartalis suurenes metalltoodete tootmine mullu sama ajaga võrreldes koguni 18%. Sarnaselt puidutööstusele on haru näol tegemist Eesti majanduse jaoks väga olulise ettevõtlussektoriga, mis annab tööd enam kui 16 000 inimesele ehk umbes 2,5% kogu Eesti tööjõust.

Peamiselt suurte metallkonstruktsioonide tootmisega tegelevad ettevõtted ekspordivad oma kaupa geograafiliselt suhteliselt hajutatult, kuid sõltuvad tugevalt tellijate valmidusest teha suuri põhivarainvesteeringuid. Sektori olulisteks klientideks on varasematel aastatel olnud erinevad toorainetööstused ning toorainete hoiustamise ja transpordiga tegelevad ettevõtted, kelle investeerimisvalmidust on heitlikud hinnad kärpinud. Nüüd, kus toorainete hinnad on kosumas, näib taastunud olevat ka investeerimisvalmidus.

Lisaks töötlevale tööstusele andsid esimeses kvartalis tööstustoodangu kasvu tugeva panuse veel mäetööstus ning elektrienergia ja soojavarustuse tegevusalad. Mäetööstuses kasvas tootmismaht mullusega võrreldes koguni enam kui poole võrra. Peamise panuse mäetööstuse kasvu andis mõistagi põlevkivi suurenenud kaevandamine, millele nafta hinnašokki tõttu 2016. aasta I kvartalis järsult pidurit pandi. Nüüdseks on Brenti toornafta hind püsinud kriitiliseks peetava 50 dollari juures barrelist pea pool aastat, mis on andnud Eesti põlevkivitööstusele põhjust tootmistegevust taas kiirendada.

Lisaks on tootmismaht mullusest mõõnast taastunud turbatootmises ja kasvanud ka ehitusmaterjalide ammutamiseks kasutatavates karjäärides. Energia- ja soojusvarustuse alal suurenes tootmismaht I kvartalis 15%. Sarnaselt põlevkivitööstusega on haru samuti äärmiselt tundlik välistegurite suhtes ja seekord on seda soosinud kasin elektritoodang Põhjamaades.

Väga häid tulemusi on näidanud ka paljud teised tegevusalad. Juba eelmisel aastal sai alguse tugev tõus elektriseadmete toomises. Haru tootmismaht on jätkanud kiiret kasvu ka sellel aastal, tõustes esimeses kvartalis 16%. Uued tellimused laevaremondi alal on neljandiku võrra suurendanud püsivhindades käivet masinate ja seadmete remondi alal. Kuigi protsendina tagasihoidlik, on olulise panuse andnud 5% kasv toiduainetööstuses, kus eelmisel aastal oli tootmine peamiselt langustrendis. Suurema nõudluse tõttu kodumaal on pea viiendiku võrra kasvanud tootmismaht ehitusmaterjalide tööstuses. Laiapõhjalisest nõudluse paranemisest räägib see, et tootmismahu kasv oli kahekohaline lisaks veel haagise-, põlevkiviõli-, keemia-, plasti-, tekstiili- ja rõivatööstuses.

Majanduskonjunktuur püsib tööstuse jaoks soodne

Lisaks suuremale tootmismahule on tööstusettevõtete jaoks rõõmustav ka väljamüügihindade kasv. Kui mullu kahanes tööstusetoodangu ekspordihinnaindeks vähemalt tegevusalade keskmisena 0,5%, siis selle aasta I kvartalis on see tõusnud lausa 7%. Suurim oli hinnamuutus mõistagi põlevkiviõli tootmises, kuid hinnatõusust on võitnud ka mitmed teised suured tegevusalad. Nii kasvasid ekspordihinnad keskmiselt 6% toiduainetööstuses ja 5% nii puidu- kui ka metalltoodete tootmises.

Et Eesti tööstustoodangust läheb ekspordiks umbes 70%, millest omakorda valdav enamus müüakse ELi siseturul, siis on Eestil palju võita Euroopa tugevamast majanduskasvust. Selle kiirenemist kinnitavad nii mitmed majandusindikaatorid kui ka prognoosijate optimistlikumad ootused.