Tulemas eelmistega võrreldes hea tehinguaasta

„Näeme seda, et tehingute tegemise aktiivsus on kõrge. Investorid ja Eesti erakapitalifondid on aktiivsed, skandinaavlased vaatavad tänu Starmani tehingule jälle siia,“ selgitab Papp. Oluline on see, et oleme kaardil tagasi. Papp lubab, et enne jaanipäeva tuleb ilusate rahanumbritega tehingu-uudiseid.

Sektorite analüüs näitab ekspertide sõnul just sellist pilti, mida võikski oodata: kuumad on IT ja new-tech valdkonnad, nagu me ka maailmale näidata tahame. Vahimetsa sõnul oleme tublid, aga tehingud on liiga väikesed ja ettevõtted müüakse liiga vara ära. „Kuidas me saame leida Eesti Nokiakest, kui kohe, kui meil midagi on, müüakse see ära,“ arutleb ta. „Tegijad on ise öelnud, et esimesed kuus kuud on Eestis väga head, aga kolitakse ära mitmel põhjusel: et nad muutuksid nähtavamaks ning oleksid investoritele ja kasutajatele-klientidele lähemal. Nad tahavad olla seal, kus on kõik teised tegijad,“ selgitab Papp.

Võimalused tulevasteks tehinguteks

Ekspertide sõnul on üks võimalik tulevikuvaldkond veel hüpermarketite turg, mis on konsolideerunud ja ühtsemaks muutunud. Arenguruumi aga veel on. Selver, mis tegutseb Baltikumist ainsana Eestis, soomlaste Prisma ja Leedus tegutsev Norfa on tasakaalustamata kohad, mis võiksid tehinguid toota, kui üks ostaks teise või toimuksid konsolideerumised. Papp soovitab aga Eesti ettevõtjatel silm peal hoida ka suurematel tegijatel, sest kui nad juba me naaberriikidesse lähevad, tulevad nad ilmselt varsti ka siia. Nemad võivad kohalikke ettevõtjaid üpris palju ja agressiivselt mõjutada. Ta lisab, et neid pole aga põhjust karta, pigem võiks vaadata, mis teenuseid kohalik ettevõtja neile saaks osutada.

Papp lisab, et konsolideerimist oleks vaja ka toiduainetööstuses. „See on sektor, milles eestlased on väga heal tasemel. Eesti toidul on hea kvaliteet, kindlasti annab seda edukalt eksportida,“ usub ta. „Kõva sõna on piimatoodete väärtustamine,“ lisab Vahimets, vihjates Maag Grupi huvile omandada Tere piimatööstus.

Kui vaadata viimase viie aasta tehinguid globaalselt, on tipus energia-, new-tech-, meedia- ja farmaatsiasektor. Selles mõttes oleme maailmaga samal tasemel, arvab Vahimets. „See näitab, et Eesti on liikunud arengumaast arenenud maaks.“

Ellex Raidla eksperdid näevadki järgmist suurt võimalust farmaatsiasektoris. Vahimetsa sõnul on see sektor praegu tasakaalust väljas: raha ei jätku inimeste palkamiseks, see läheb hoonete ehitamisele ja tehnoloogiale. Kogu meditsiinipersonal on mingis mõttes patriootilise asja eest väljas. Vahimets peab seda, mida meditsiinisektoris on tehtud, lühinägelikuks. Tuleb vabaneda survest tuua rohkem betooni ja seadmeid, sest sellega ei osata midagi teha – puudu on teenused. Ta pakub välja, et erakapitali julge kaasamine võiks olla üks suund, kuhu vaadata. Ühinemiste ja omandamiste inimestena tahaksid nad selles valdkonnas rohkem tehinguid näha.

Samas toob Papp välja, et Eesti geenivaramuprojekt on väga edukas olnud just juriidiliselt poolelt ja suured farmaatsiafirmad on Eesti startup’id ja tipud juba üles leidnud ning koostöö käib. Suuremaid tehinguid ootavad nad farmaatsia- ja meditsiiniteenuste sektoris siiski pigem aastaks 2020 ja edasi.

Probleemid Eesti tehinguturul

Risto Vahimetsa sõnul elame globaalselt majandusfaasis, kus raha on meeletult ja see peab otsima väljundit. Papp nõustub, et raha otsib tikutulega investeeringuid. Eesti probleem on aga see, et siin on peamiselt vaid väikesed ettevõtted ja neil on raha suhteliselt keeruline kaasata. Pangad on finantseerimisega konservatiivsed – tahavad näha tugevat bilanssi ja pikka ajalugu või vägevaid kinnisvaratagatisi, neid  aga väikesel alustaval innovaatilisel ettevõttel pakkuda ei ole. Neile peab rahasüst tulema mujalt.

Teine suurem probleem on börsi väiksus. Risto Vahimetsa sõnul on siin süüdlaseks julguse puudus. Riik kardab valijat, kes taunib erastamist. Kui aga riik viiks ettevõtted börsile, tõstaks see kapitaliturgude atraktiivsust. Eraettevõtetel oleks siis samuti mõttekas oma ettevõte börsile viia, kui seal on aktiivsust ja institutsionaalseid investoreid, kes väikese mahuga börsile ei lähe. Vahimets näeb selles täiesti reaalset võimalust midagi riigis paremaks teha. Papp lisab, et kui need neli ettevõtet, keda praegu börsile viimiseks välja pakuti, sinna ka 2018. aastal jõuavad, oleks väga hästi. Üldsegi võiks riik olla pigem tark ja tasakaalustav (finants)investor, mitte ettevõtja, soovitavad Ellex Raidla eksperdid.

Kuigi kohalik erakapital on olnud viimastel aastatel juba julgem ja aktiivsem, peavad Papp ja Vahimets suuremate tehingute takistuseks ikkagi seda, et Eestis on veel vähe kapitali. Suured tehingud tehti ikka väliskapitali toel. „Me ei jõua Euroopa viie rikkaima riigi hulka, sest Eestil on võrreldes teiste „vanade majandustega“ olnud oluliselt vähem aega kapitali akumuleerida, seega toodab see meile isegi ülitarga investeeringu korral väiksemat kasumimassi. Tulevikuks on kapitali kogumise jaoks tähtis see, et kapital oleks siin ja sel oleks võimalik kasvada siin, Eestis. Selle kaudu saame võimendada kasvu Eestis. Kui see vähenegi kapital välja voolab, siis pole lootustki teda Eestis tööle panna ja selle vilju nautida. Kuni meil endal kapitali napib, tuleb majanduse arendamisel rakendada väliskapitali,“ selgitab Papp.

Tuleviku suhtes optimistlikud

Vahimets aga lisab, et tema arvates on tänane ärikultuur päris hea. Soomlastel on see veidi protektsionistlik, st nad eelistavad teha äri rohkem omadega, meil see õnneks nii ei ole. Vahimetsa sõnul saame väliskapitali, kui suudame hoida kultuuri, kus kõik mängijad tunnevad, et see on aus, nad on siin teretulnud ja kedagi ei eelistata. Ei tohi lasta kultuuril minna protektsionistlikuks, nagu see maailmas praegu veidi toimumas on. „Peame hoidma Eestit atraktiivsena sissetulevale väliskapitalile,“ võtab Papp teema kokku.

Küsimuse peale, mis on veel erinev Eesti ning teiste Balti ja Skandinaavia riikide vahel, vastab Vahimets, et me oleme maailmameistrid nägemaks omavahelisi erinevusi ja probleeme, miks me ei saa koostööd teha. See on suur probleem. Kui vaatame erinevusi nutikalt ja mõtleme, kuidas neid vähem oleks, läheks meil siin regioonis väga hästi. „Kui Silicon Valleyst vaadata, pole väga suurt vahet, kas tegemist on Eesti, Soome või Rootsiga, sealt ei tehta sageli vahetki, kas tegemist on  Swedeni või Switzerlandiga“, naljatleb Papp: „Ise loome enda mõttes probleemse kuvandi, et soomlane on üht- ja rootslane teistmoodi ning nende kõigiga on keeruline äri ajada,“ lisab Papp.

Mehed on tuleviku suhtes optimistlikud. „Meil on täiesti reaalne võimalus Eestist kasvatada välja kui mitte globaalseid, siis regionaalseid suurettevõtteid,“ usub Vahimets. „Tuleb õigesti tegutseda nii era- kui ka riigisektoris, julgelt ja pika vaatega, mitte valmistest valimisteni. Tuleb tegeleda haridusega, siis läheb paremaks.“

 

Nii hea tehingute aasta kui eelmine oli viimati 2011 ja 2016 ületas isegi seda. 2015 oli suhteliselt kehv aasta: Baltikumi tehingute väärtusest oli Eesti panus vaid 5%. Üks põhjustest oli see, et paljude tehingute lõpetamine lükkus 2016. aastasse.

Suurim tehing, mis 2016. aastal tehti, pole küll veel lõpuni viidud, aga DNB ja Nordea panga ühinemine ning ühendpanga nimega Luminor tekkimine on oma miljardi euro suuruse bilansiväärtusega kindlasti Eesti tehingute tipus. Ellex Raidla partnerid toovad teiste seas väga oluliste ja rõõmustavate tehingutena välja Starmani müügi, mis oli kogu Baltikumis suuruselt teine tehing. Seda aeti väga Eesti-keskselt ning see pakkus tööd ja kogemust paljutele siinsetele töötajatele. Vahimetsa jaoks oli tähtsaim T1 kaubanduskeskuse kaudu TPG raha Eestisse toomine, Papp märgib ära veel Hiltoni hotelli rajamise ja Eesti Gaasi müügi Triliny Energyle. Viimane oli tema sõnul suur võit ja julgustükk Eesti turul.

Loe veel Baltikumi suurimate tehingute kohta SIIT ja Eesti suurimate tehingute kohta SIIT.