Eesti Gaasi finantsjuht: pidime valima, kas teha äri või teha IPO – valisime äri, aga peagi tegime ära ka IPO

Tammeväli on üks kolmest finantsjuhist, kes astuvad aprillis Pärnu Finantskonverentsi lavale, et saada teada, kes neist saab mõjukaima finantsjuhi tiitli.

„Teha praeguses geo- ja majanduspoliitilises olukorras säärase mastaabiga tehing ning see kõik samal aastal ka börsile viia, on finantsjuhtimise kõrgpilotaaž,“ tunnustab žürii liige ning KPMG tegevjuht Andris Jegers Balti ja Soome piirkonna juhtivat gaasifirmat, mis välisturgudel tegutseb nime Elenger all.

Ootamatult päevakorda tulnud Gaso ost „sõitis sisse“ emafirma Infortar ammu päevakorras olnud IPO-le – mõeldamatu oli teha IPO ajal, kui nii suur M&A tehing on pooleli. „Pidi valima, kas teha äri või teha IPO,“ kirjeldab Tammeväli. „Omanikud ütlesid, et kui on võimalus osta Läti gaasivõrk, siis teeme muidugi äri. Seda enam, et polnud esimene kord IPO-t edasi lükata – 2022. aasta alguses sundis seda tegema Venemaa agressiooni algus Ukraina vastu.“

Tagantjärele saab öelda, et tehti õige valik, sest Gaso ostu aastal tehti lõpuks ikkagi ära ka IPO.

Infortaril on kolm ärivaldkonda: laevandus, mis on Tallinkina juba ammu eraldi börsil, kinnisvaraarendus ja energeetika. „Energeetika on neist kõige komplekssem ja kiiremini arenev tükk, IPO ettevalmistamise käigus oli selle esitlemine põnev ülesanne, mitu korda tuli materjale ümber teha ja uuendada,“ kommenteerib Tammeväli. „Nelja aastaga on Eesti Gaas kasvanud umbes 200 miljoni eurose käibega ettevõttest miljardieurose käibega ettevõtteks. Osaliselt on selle taga hindade tõus, aga ka megavattides väljendatult müüsime 2023. aastal gaasi kaks korda rohkem kui aasta varem. Sealjuures 80% müügimahust oli väljaspool Eestit.“

Välisturgudel toimunud ärimahu kasvu üle on Tammeväli eriti uhke, sest tema hinnangul ei saa Eesti majandust arendada peamiselt koduturuga piirdudes, nagu suurriigid teha saavad, vaid tuleb panna rõhk kaupade ja teenuste ekspordile ning rahvusvahelistumisele.

Kuigi Eesti Gaas arendab aktiivselt taastuvenergiaportfelli päikeseenergia ja rohegaasi (biometaani) valdkonnas, on ta praegu eelkõige maagaasiga tegelev ettevõte. Maagaasi ei põlata Euroopa Liidu rohepöörde poliitikates küll päris „pruuniks“ energiaallikaks, nagu põlevkivi, kivisütt või naftat, aga tegemist on ikkagi fossiilse energiaallikaga.

Eesti Gaasi finantsjuhi sõnul see ettevõttele hetkel suurt muret ei valmista, sest Euroopa Liidu taksonoomia järgi peetakse investeeringuid maagaasi kasutamisse teatud tingimustel jätkusuutlikeks ehk EL käsitleb maagaasi üleminekukütusena ja roheenergeetika toetajana.

Tammeväli hinnangul kaitseb gaasi positsiooni nii see, et gaasi põletamise CO2-emissioon on palju väiksem kui teistel fossiilkütustel, kui ka see, et põhjapoolsetes Euroopa maades ei ole võimalik üksnes tuule- ja päikeseenergiaga hakkama saada, vaid jäädakse vajama ka juhitavaid energiaallikaid, millest maagaas on üks mugavamaid ja realistlikumaid valikuid. „Vähemalt aastani 2040 on maagaasil meie regiooni energiaportfellis kindel koht,“ arvab Tammeväli.

Rääkides 2022. aastal suure šoki põhjustanud Vene gaasist, õigemini selle tarbimisest loobumisest, ütleb Tammeväli, et praegu ühtki Vene gaasi molekuli meie gaasivõrkudesse tuua ei tohi. Kõik Eesti Gaasi praegused tulevikuplaanid on tehtud lähtudes eeldusest, et nii jääb. Uute tarnelepingute ja LNG-terminalidega loodud kõik võimalused ilma Vene gaasita edukalt hakkama saamiseks.

„Ka üleminek LNG tarnetele oli suur väljakutse. Gaas hakkas tulema läänest ja laevadega. Ühe täislastis gaasilaeva maksumus oli üle saja miljoni euro, mis kõik nõudis planeerimist ja täiendavaid krediidivõimalusi,“ meenutab Tammeväli.

Üheks Eesti Gaasi n-ö omapäraks on see, et juhatuse esimees Margus Kaasik oli varasemalt (2016-2020) gaasiettevõtte finantsjuht ja 2012. aastal – siis oli ta Eesti Energia finantsjuht – pälvis aasta mõjukaima tiitli, millele nüüd konkureerib ka Vaiko Tammeväli. Kas see teeb praeguse finantsjuhi töö Eesti Gaasis lihtsamaks või keerulisemaks?

Tammeväli vastab, et ta pole varem sellele mõelnud, aga kui nüüd mõelda, siis lihtsamaks.

„Võib-olla on lihtsam spetsiifilisemaid finantsküsimusi arutada ja on kellelt nõu küsida. Samuti saab Margus oma tausta tõttu väga hästi hakkama ettevõtte finantstulemuste esitlemise ja selgitamisega. Samas on ta ennast Eesti Gaasis näidanud ka väga hea inimeste juhina, ega trügi endise finantsjuhina minu töömaile, vaid moodustame hea meeskonna.“

Peale selle, et Tammeväli on tugev finantsjuht, on ta ka tugev jalgpallur. 2000ndate keskel oli ta paar hooaega tollal esiliigas mänginud Nõmme Kalju põhiväravavaht. Veel varem, 1998. aastal oli ta Eesti meistriliiga klubi Tallinna Sadam (praegune Levadia) varuväravavaht, sai paaris mängus ka platsile ning hooaja kokkuvõttes hõbemedali.

Jalgpalli ei ole Tammeväli jätnud ja lõi möödunud aastalgi Nõmme BSC OlyBet koosseisus kaasa Eesti rannajalgpalli liigas. 2022. aastal pälvis ta selles liigas hooaja parima väravavahi tiitli.

„Pärast tööpäeva tuleb liigutamine kasuks,“ on Tammeväli veendunud. „Isegi kui peaks olema vajadus teha pikem 12-tunnine tööpäev, siis mina soovitan alati teha selles üks tunnine paus liigutamiseks – olgu see jooksmine või käimine või midagi muud. Nii jõuad tööga kaugemale kui üksnes laua taga istudes.“

Üldiselt eelistab Tammeväli meeskonnasporti, kuigi ei põlga ära ka jooksmist, sest muidu ei jõua jalgpalli mängida. „Kunagi ütles üks jooksmas käinud kolleeg, et täna pidi väga kõvasti pingutama, et töömõtted peast välja saada. Meeskonnamängus lähevad mõtted hõlpsamini töövälisele lainele, mõtled hoopis teistele asjadele ja aju puhkab,“ põhjendab ta oma eelistust.

„Sport üldiselt on mulle andnud töödistsipliini ja mõistmise, et tulemuse saavutamiseks tuleb ka pingutada. Jalgpall on andud arusaamise, et üksi kaugele ei jõua, vaid kõige parema tulemuse annab meeskonnatöö.“

Küsimuse, mis teda nii finantsjuhina kui ka spordis pingutama paneb, vastab Tammeväli, et kui see, millega sa tegeled, pakub sulle huvi ja pakub pinget, siis ei ole raske pingutada ja tuleb ka tulemus. „Mida suurem on väljakutse, seda suurem on motivatsioon sellega hakkama saada. Ja seda võimsam on eduelamus, mis eesmärgi saavutamisele järgneb.“