Kas aktiivselt juhitud fondidel on mingeid eeliseid?

Kuigi see vastab USA ning teiste tugeva efektiivsusega turgude puhul tõele, siis mõnel juhul on aktiivsete fondide edukuse määr (success rate) arvatust oluliselt suurem.

Morningstar avaldab kaks korda aastas aktiivsete ning passiivsete fondide baromeetri, mis mõõdab erinevates kategooriates, kui paljud aktiivselt juhitud fondid suudavad edestada passiivseid. Värskeima raporti kohaselt suutis 2023. aastal koguni 62% Euroopas tegutsevatest aktiivselt juhitud fondidest edestada ülemaailmse dividendistrateegia (Global Equity Income) kategoorias oma võrdlusindeksit ehk passiivselt juhitud fondi tootlust. Tegemist ei ole vaid ühe aasta anomaaliaga, ka viimase 10aastase ajahorisondi vaates on 52% aktiivselt juhitud fondidest suutnud vastavas kategoorias edestada passiivseid fonde. Seega, ülemaailmne dividendistrateegia on olnud üks väheseid edukaid valdkondi aktiivselt juhitud aktsiafondide jaoks.

Regiooniti joonistuvad samuti erinevused aktiivsete versus passiivsete fondide tulemuslikkusel välja. Ülemaailmsetel arenevatel turgudel (Global Emerging Markets) suutis eelmisel aastal 46% aktiivselt juhitud fondidest Euroopas edestada võrreldavaid passiivseid fonde. Siinkohal tuleb küll märkida, et 10 aasta vaates on edukuse määr olnud väiksem – 27%. Võrdluseks oli eelmisel aastal kõikide aktsiafondide kategoorias (kokku 38) aktiivselt juhitud fondide edukuse määr 31%, 10 aasta vaates vaid 17%.

Põhjuseid, miks aktiivsetel fondidel on edukusemäär arenevatel turgudel kõrgem, võib olla mitu. Esiteks on arenevad turud sageli vähem efektiivsed võrreldes arenenud turgudega, nendel turgudel võib esineda rohkem valesti hinnastatud varasid, mida kogenud fondijuhid saavad enda kasuks pöörata. Teiseks saavad fondijuhid kohandada oma portfelle vastavalt makromajanduslikele muutustele ja geopoliitilistele riskidele, samas kui passiivsed fondid järgivad kindlaid indekseid ega saa nii kiiresti reageerida. Kolmandaks võivad aktiivsed fondid olla rohkem kontsentreeritud, fondijuhid saavad keskenduda konkreetsetele sektoritele või ettevõtetele, mis on nende arvates valesti hinnastatud või millel on suurem kasvupotentsiaal. Kokkuvõttes pakuvad arenevad turud palju unikaalseid võimalusi, millest indeksfondid ei pruugi kasu lõigata.

Hea näide aktiivse fondijuhtimise eelistest arenevatel turgudel on Hiina. 2023. aasta oli globaalsetel aktsiaturgudel väga hea aasta, kaasa arvatud arenevatel turgudel. Arenevate turgude indeks ilma Hiinata (MSCI ex China) näitas 15% tõusu, samal ajal kui Hiina aktsiaturg langes ligi 14%. Aktiivsetel fondijuhtidel oli võimalus end Hiinast välja positsioneerida, samas kui passiivsed fondid pidid vastavalt indeksi osakaaludele (MSCI Emerging Markets) veel 2023. aasta lõpu seisuga endiselt hoidma 24% varadest Hiinas. See on ka peamine põhjus, miks aktiivselt juhitud arenevate turgude fondid suutsid passiivsetest fondidest paremaid tulemusi näidata.

Trigon Dividendifond pälvis ülemaailmse dividendistrateegia kategoorias ehk suurima edukusemääraga aktiivselt juhitud fondide seas tänavu maineka LSEG Lipperi Fondi auhinna. Trigoni Dividendifond valiti vastavas kategoorias viimase kolme aasta tulemuste põhjal parimaks fondiks Euroopas!

Trigon Dividendifond investeerib kõrge või kasvava dividenditootlusega ettevõtetesse. Fondi põhifookus on aktsiatel, lisaks võib investeerida ka kõrge tootlusega võlakirjadesse. Prospekti järgi on Trigon Dividendifondil luba hajutada investeeringuid üle maailma, kuid peamine fookus on Kesk- ja Ida-Euroopal. “Trigon Dividendifondi portfellis on ligikaudu 35–50 väärtpaberit erinevatest sektoritest ja riikidest. Põhifookus on ettevõtetel, mis maksavad dividende,” sõnab fondijuht Mihkel Välja.

Mullu kasvatas aktiivselt juhitud Trigon Dividendifond investorite vara ligi 36% võrra. Võrdluseks – ülemaailmne kõrge dividenditootlusega MSCI World High Dividend Yield Net Total Return indeks pakkus eelmisel aastal ligi 6% tootlust. Alates fondi loomisest 2020. aasta veebruaris on fondi tootlus olnud 92% (seisuga 31.05.2024), MSCI World High Dividend Yield Net Total Return indeksi tootlus on samal perioodil olnud 46%.

Selleks, et portfelli jõuaksid parimad valikud, on igapäevaselt jälgimise all 300–400 ettevõtet ning tehakse koostööd kohalike maaklerite ja analüüsimajadega. Lisaks teeb Välja sõnul Trigoni tiim erinevate ettevõtetega kokku peaaegu 250 kohtumist aastas. “Meie jaoks on oluline enne investeerimisotsuse tegemist ettevõtte juhtkonna või omanikeringiga tutvuda, nende lubadusi ning lubaduste täitmist mõnda aega teravamalt jälgida. Näiteks Sloveenias tol ajal veel riigiettevõttena tegutsenud kodumasinatootjat Gorenje külastades tuli nentida, et ehkki tooted olid neil head, läks korrumpeerunud juhtimise tõttu raha valesse kohta. Tulemused näitasid, et ettevõte tegi aastas miljard eurot käivet, kuid kasumiks jäi alles vaid paar miljonit eurot.”

Rääkides riigiettevõtetest tuleb arvestada, et passiivsed fondid järgivad arenevate turgude indekseid ja seetõttu on sunnitud investeerima suure turuväärtusega ettevõtete aktsiatesse. Paljudes arenevates riikides hõlmavad need aktsiad suuri, ebaefektiivselt juhitud riigiettevõtteid, mida sageli ei juhita kasumi maksimeerimise eesmärgil ega kaitsta väikeaktsionäride huve.

Välja, kel fondijuhina kogemust üle üheksa aasta, kommenteeris, miks riigifirmad on üldjuhul kehvemini juhitud: “Enamasti on riigile kuuluvate ettevõtete protsessid aeglasemad ning valitseb korruptsioonioht. Eraettevõtetes on juhtkonna vastutus omanike ees suurem ning majanduslikke otsuseid tehakse mõistlikumalt ja efektiivsemalt.” Eraldi näite toob ta Poolast: “Leidsime ühe riigi omanduses oleva ettevõtte aruandest, kuidas eelmise populistliku valitsuse ajal tõstsid juhid enda palkasid koguni 50%, ehkki ettevõttel läks halvasti. Pärast valitsuse vahetust said ametisse uued juhid ning ettevõttel on loodetavasti tulevikus uus hingamine.”

Kirjeldatud analüüsiprotsessi käigus otsitakse turgudel ebaefektiivsusi, mis enda kasuks pöörata. “Näiteks Tallinki puhul prognoosisime, et 2023. aasta tuleb neil edukas ja tõenäoliselt taastatakse vastavalt oma poliitikale dividendimaksed. Meie ostuhetkel tundus, et turg ei uskunud või ei hinnastanud dividendide taastumist. Lisaks dividendide taastamisele oli veel põhjuseid, mis ei olnud meie silmis veel aktsiahinda sisse arvestatud,” tõi Välja koduturult näite, “selliste ebaefektiivsuste leidmiseks käib igapäevaselt pidev töö.”

Trigon Dividendifond on hea võimalus saada osa väärtpaberitest, millele jaeinvestor üldjuhul ligi ei pääseks. “Meie portfellis on näiteks Türgi rõivatööstusettevõte Mavi, mida Eesti jaeinvestoril on ise pigem keeruline enda portfelli osta. Samuti on meil portfellis võlakirju, mille miinimum investeering on 100 000 eurot tükk. Läbi fondi on jaeinvestoril võimalus osa saada nendest väärtpaberitest,” rääkis Välja.

Välja on ise samuti Trigon Dividendifondis investor ehk fondijuhil on ka oma nahk mängus. Lisaks puudub Trigon Dividendifondi investeerimisel tavapärane iga-aastane fikseeritud haldustasu, fond teenib edukustasu ainult positiivse tootluse pealt. Kui tootlus puudub, siis tasu ei maksta. Seega on fondijuhil topeltmotivatsioon püüelda jätkuvalt heade tulemuste poole.