Kestlikkusaruandluse nõuded suurtele võivad jõuda pisimagi Eesti ettevõtteni

2050. aastaks seatud raske eesmärgi saab saavutada vaid ühiste jõupingutustega, seega tuleb oma negatiivsete mõjude vähendamisega tegeleda kõigil.

Et ettevõtete ESG tegevusi ühistel alustel hinnata saaks ja avalikustatut võrrelda annaks, võeti 2023. aastal EL-is vastu kestlikkusaruandluse direktiiv CSRD. Alustuseks ehk aastal 2025 tuleb oma keskkonna- ja ühiskonnamõjud avalikustada neil ettevõtetel, kes on suurima mõjuga ehk siis suurettevõtted ning börsiettevõtted. Seejärel liigub kohustus keskmise suurusega ettevõtetele. Kuigi paljudele ettevõtetele aruandluskohustus rakenduma ei hakkagi, mõjutab CSRD aruandluskohustus läbi partnersuhete ja tarneahelate pea igat Eesti ettevõtet, kuna need ettevõtted, kes peavad aruandlust koostama, vajavad infot oma tarnepartnerite mõju, jalajälje jm ESG-d puudutava kohta. Niisiis tuleb olla valmis selleks, et tarnepartnerid võivad ESG infot küsima hakata isegi päris pisikestelt ettevõtetelt.

Pealtnäha ehk tüütuvõitu aruandluskohustus pole kindlasti sisutu bürokraatia, vaid hea moodus tervikpildi saamiseks – see aitab riske analüüsida ja seeläbi tõsta ettevõtte usaldusväärsust ühiskonna ja finantspartnerite silmis. Raporteerimise alustamise eelduseks on, et ettevõttel on loodud jätkusuutlikkuse strateegia või on see üldise strateegia osa, on loodud mõõdikutega tegevuskava, sisekorrareeglid ja eetikakoodeks. Kui kestlikkusaruandlus on tehtud kvaliteetselt, on see suurepärane strateegilise juhtimise tööriist. Kvaliteetse aruande aluseks on aegsasti kogutud korrektsed alusandmed, mille eelduseks on läbimõeldud andmete kogumissüsteem. Aruande sisu saab põimida oma kommunikatsiooni- ja müügistrateegiatesse, see on abiks tööandjamaine kujundamisel ja toetavaks taustainfoks avalikkusega suhtlemisel. Kestlikkusaruanne esitatakse majandusaasta aruande tegevusaruande osana.

Kestlikkusaruandlus lähtub jätkusuutlikkuse raporteerimise standarditest ESRS-idest (ingl European Sustainability Reporting Standards).

Aruanne näeb ette, et: i) avalikustada tuleb infot, mis on sektorite ülene ehk võrreldav kõigi ettevõtetega igast sektorist (üldised standardid), ja ii) ettevõtte valdkonna spetsiifikast tulenevat infot (temaatilised standardid).

Aruanne lähtub topeltolulisuse printsiibist ehk kahesuunalisest analüüsist: esiteks, milline on ettevõtte tegevuse mõju ühiskonnale ja keskkonnale ning teiseks, kuidas kliima- ja keskkonnamuutused ettevõtet ja selle tegevust mõjutavad.

Et raporteerimine liiga kurnavaks protsessiks ei kujuneks, on soovitav alustada järk-järgult ja keskenduda põhiosas nendele valdkondadele, milles on teie mõju suurem ja mis on teie äritegevuse jaoks olulised. Sealjuures on tungiv soovitus alustada varakult. Raporti esmakordne koostamine võib võtta 10–17 kuud.

Mis järjekorras aruande koostamise tegevusi planeerida, kui palju aega protsesside tegemiseks planeerida, saab põhalikumalt lugeda finantsjuhtimise teabevarast.