5 peamist põhjust, miks sinu laenutaotlust ei rahuldata

Järgnevalt toome välja 5 peamist tegurit, miks enamasti inimeste laenutaotlusi ei rahuldata. Hea uudis on aga see, et kõiki neid asju saad sa ise kontrollida ja vajadusel juba täna parandama hakata.

Mida see täpsemalt tähendab? Võtmekoht on siin märksõnal “piisav”, sest sõltuvalt laenutaotluse suurusest võib see omajagu erineda. Siiski on peamiseks faktoriks töökoha ja sissetuleku stabiilsus. Isegi viimase mõne kuu jooksul toimunud töökoha vahetus võib laenuandja silmis tekitada kõhklusi, kas laenutaotlejal on piisavalt stabiilne töökoht ja sissetulek, et suuta igakuiseid laenumakseid tasuda.

Kuna üldiselt küsivad laenuhaldurid laenutaotleja käest ka viimase 6 kuu pangaväljavõtet, on eriti tähtis, et kõik sinu sissetulekud oleksid ametlikud ja digitaalselt kinnitatavad. Vastasel juhul võid lihtsalt laenupakkumisest ilma jääda.

Tegelikult ei ole kindlat piirmäära, kui palju finantskohustusi kellelgi olla võib. Kuid kuna päris paljud inimesed on laenanud end erinevate liisingu- ja laenulepingute, järelmaksude, käenduste ja muude kohustistega lõhki, suhtuvad pangad suurte olemasolevate finantskohustega laenutaotlejatesse ettevaatlikult.

Seni, kuni kliendi suured finantskohustused on ka suure sissetulekuga kaetavad, on kõik hästi. Rusikareeglina jälgitakse, et laenutaotleja finantskohustused ei ületaks 40-50% tema sissetulekust.

Nagu varem mainitud, vaatavad laenuandjad läbi ka taotleja viimase poole aasta pangaväljavõtted, et lisaks sissetulekute kontrollimisele näha ka teisi tehinguid, mida klient on teinud. Kui iganädalased toidupoe külastused, spordiklubi liikmetasud, telefoniarved ja lennupiletite ostud on igati normaalsed tehingud, siis hasartmängude ja kasiinokülastuste kanded on laenuandja silmis „punased lipud“.

Kuna muu hulgas tutvutakse põhjalikult ka kliendi krediidiajalooga, võiks see olla võimalikult puhas. See tähendab, et sul pole olnud maksehäireid (s.t sul ei ole teise isiku või ettevõtte suhtes maksetähtaja ületanud võlgasid), pankrotimenetlusi või muid krediidiskoori vähendavaid olukordi.

Sõltuvalt sellest, kas soovid lihtsalt väikelaenu mõne ootamatu kulutuse või ostusoovi katmiseks või plaanid soetada kodulaenu toel päris oma kodu, on erinev ka omafinantseeringu ja tagatise omamise kohustus.

Mitmete laenude, nagu näiteks kodulaenu või autoliisingu puhul on tarvis ka ise rahaliselt panustada. Reeglina jääb omafinantseering 10-15% juurde, mis võib samas sõltuvalt laenu suurusest küündida mitmekümne tuhande euroni. Kodulaenu puhul võib omafinantseeringu asemel piisata ka kinnisvara tagatisest. Väikelaenude puhul aga reeglina tagatist ei küsita.

Isegi kui sul on stabiilne töökoht ja sissetulek ning sul pole finantskohustusi ega maksehäireid, võivad pangad vaadata muu hulgas ka sinu üldist rahalist hetkeseisu. Kliendid, kellel on kogutud ka teatav „mustade päevade“ tagavarafond (investor Kristi Saare kutsub seda meelerahufondiks), võivad saada pankadelt soodsamatel tingimustel laenu kui need, kes tulevad küll rahaliselt kenasti toime, kuid säästud puuduvad ja elatakse pigem palgapäevast palgapäevani.

Keegi ei ole kaitstud töökoha või töövõime kaotuse eest, mis võivad igakuiseid sissetulekuid märgatavalt vähendada. Sellisel juhul on hea, kui on olemas piisav rahaline puhver, mis aitaks nii igapäevaseid kulutusi kui ka võimalikku laenumakset katta.

Mõtle hoolikalt veelkord järele, kas laenusumma eest kaetavad kulud või soovitud ostud on mõistlikud või mitte.

Ühtlasi tasub laenupakkumist aktsepteerides arvestada laenudega kaasnevate muude lisakulutustega, nagu kindlustus, lepingu- ja notaritasud, tagatisvara hindamisega seotud kulud jms. Nii võivad laenu võtmisega kerkida kogukulud mitmesaja või tuhande euro võrra suuremaks.

Seega tee rahaliselt mõistlikke otsuseid ja võta laenu ainult äärmisel vajadusel koos piisava meelerahufondiga. Laenu taotledes on alati mõistlik pigem ala- kui ülehinnata oma rahalisi võimeid.