Kapitaliturgude areng parandab ka väiksemate ettevõtete juurdepääsu rahastamisele

Ettevõtete juurdepääs käibekapitalile on tänast turuolukorda arvestades aktuaalne teema. 8. ja 9. veebruaril Tallinnas toimuv tarneahela rahastamise konverents Tallinn SCF Summit 2023 keskendub seetõttu uutele käibekapitali rahastamise lahendustele.

Konverentsi üht paneeldiskussiooni juhtiv Turnbull ütles, et finantsteenuste arendamine Baltikumis on omaette oluline eesmärk. Praegused geopoliitilised kriisid, nagu sõda Ukrainas ja ohjeldamatu inflatsioon, tähendavad aga seda, et EBRD prioriteetideks on sellised valdkonnad nagu toidu- ja energiajulgeolek. "Kuid me ei tohi silmist kaotada kliimaprobleeme ja keskkonda – puhtamate energiaallikate propageerimine on tegelikkuses potentsiaalne lahendus liigsele sõltuvusele Venemaa naftast," selgitas asedirektor.

"Turuarendamise seisukohast on Baltikumis eesmärgiks kapitaliturgude mitmekesistamine, sealhulgas seni vähelevinud võlainstrumentide nagu kommertspaber (commercial paper) kasutuselevõtt. Eestis emiteeritakse suhteliselt sageli traditsioonilisi tagatiseta võlakirju, mida ostavad pensionifondid, pangad, kindlustusseltsid, varahaldusettevõtted ja isegi eraisikud. Samas on kommertspaberid lühema tähtajaga, kuni üks aasta, Baltikumis eksootilisem ning osa seadusandlusest ja praktikast on puudulik, nii näiteks Läti pensionifondid ei saa kommertspaberisse investeerida. Kommertspaberid võivad osutuda asendamatuks, et katta erakorralisi hinnatõususid olukordades, kus juurdepääs pangafinantseerimisele on piiratud. Siiski on vaja täiendavat toetust pensionifondidelt ja varahaldussektorilt. Nende turgude arenedes kavatseb EBRD toetada ka keerukamate pikemaajaliste võlainstrumentide väljatöötamist, sh sünteetilised väärtpaberid ja tagatud võlakirjad, väljatöötamist,“ ütles Turnbull.

Turnbulli sõnul julgustab EBRD ka välisinvestoreid nägema Balti riike ühtse investeerimiskohana nii võla- kui ka aktsiavõlainstrumentide jaoks. Kuigi kohalikud majandused on väikesed, võivad kolme riigi mahud kokku osutuda välisfinantseerijatele atraktiivseks. Kui sellele lisada end tõestanud regulatiivne ja tehniline taristu, siis on võimalik soodsat kapitali piirkonda juurde tuua.

Finantsteenuseid arendav ärikeskkond loob ka töökohti. Hea näide on Luksemburg, kes on suutnud oma jurisdiktsioonis luua tingimused paljude finantsteenuste osutamiseks. "Luksemburg lõi tõhusa võlakirjaregistri, mis vastab börsiinstrumentidesse investeerimise nõuetele. Arvan, et Eesti võiks sarnaseid võimalusi otsida," rääkis Turnbull võimalustest.

Tarneahela finantseerimine (SCF ehk tarneahela finantseerimine ) on üks kiiremini kasvavaid kaubanduse finantseerimise lahendusi – ülemaailmne finantseeritavate ostuarvete maht kasvas aastatel 2020-2021 lausa 38%. "See on üks valdkond, millele EBRD praegu keskendub. Soodustame ostuarvete finantseerimiseks paremate tehniliste ja juriidiliste struktuuride väljatöötamist," kinnitas Turnbull. "Näeme selles tootes palju potentsiaali, kuna tugevate ettevõtete ostuarved on üsna madala riskitasemega varaklass ja seetõttu finantseerijatele atraktiivsed. Teisalt parandab ostuarvete finantseerimine hankijate juurdepääsu finantseerimisele. Arvestades praeguse ebakindlusega maailmamajanduses, siis huvi äritegevust sellisel viisil finantseerida kasvab,“ lisas ta.

SupplierPlus Group OÜ arendusjuht Uve Poom ütles, et tarneahela finantseerimine ehk ostuarvete finantseerimine on Baltikumis alakasutatud võimalus. "Näiteks Selveris, Rimis või Maximas on tohutult tarnijaid ja iga päev esitatakse pankadele finantseerimiseks tuhandeid arveid. Klassikaline faktooring on seega Eesti tarnijatele juba hästi teada, aga Balti riikide suurfirmade ostjatele on ostuarvete finantseerimine ehk pöördfaktooring vähemtuntud lahendus. Sel juhul organiseerib ostev osapool finantseerimislimiidid, korraldades ka andmevahetuse pankadega. Pöördfaktooringu kasutamine lihtsustab oluliselt arvete finantseerimist. Ühtne lahendus on juurutatud kõikidele tarnijatele, selle asemel, et ostuprotsessi sadade tarnijate protsesside järgi kohandada. Tarnija ei pea eraldi panka minema, pakkumisi vastu võtma, arveid saatma – SupplierPlus suudab seda protsessi ostjale palju suuremas mahus automatiseerida,» rääkis Poom. "Tarnijatele on pöördfaktooring väga mugav, nad saavad oma arved kiiresti rahaks ning arve kättesaamine jääb hoopis panga mureks.