Autor: Sigrid Kõiv • 21. märts 2024
Eksperdid selgitavad: mis saab, kui on valida, kas jääda võlgu äripartnerile või riigile
“Infopankuri” stuudios on inkassoettevõtte GS Core tegevjuht Sofia Kirsimaa (pildil vasakul ees), advokaadibüroo KPMG Law kohtuvaidluste advokaat Liisi Kents (vasakul taga), Äripäeva Infopanga arendusjuht Indrek Valm (esiplaanil) ja saatejuht Sigrid Kõiv (paremal).
Foto: Kristjan Nõulik / Infopank
Kas ja kuidas on majandussurutis võlamaastikku mõjutanud, räägivad “Infopankuri” saates inkassoettevõtte GS Core tegevjuht Sofia Kirsimaa, advokaadibüroo KPMG Law kohtuvaidluste advokaat Liisi Kents ja Äripäeva infopanga arendusjuht Indrek Valm.
Kirsimaa toob välja, et kui ettevõttel on valida, kas jääda võlgu äripartnerile või riigle, on võimalik viimasega kokku leppida, maksuvõlgu saab ajatada. Partneritele võlgu jäämine võib tähendada aga ärilist kaotust. Samas on maksuvõla tekkimine sageli oluline indikatsioon ettevõtte võimalikest raskustest ja potentsiaalsest võlgujäämisest partneritele.
Indrek Valm ütleb, et Eestis on umbes 7000 ettevõtet, kellel on äripartneri ees võlg, kuid pole maksuvõlga. Tema hinnangul on turg harjunud, et maksuvõlg on väga nähtav: kui maksuvõlg tekib, on see kohe üleval kõigis infoportaalides. Äride omavaheline võlg on palju varjatum: pärast selle tekkimist kulub veel aega, kuni see kuhugi maksehäireregistrisse jõuab ning ka siis pole see niisama näha, vaid päring on tasuline.
Liisi Kents rõhutas, et võlaküsimuste lahendamine on sageli kinni ka omavahelises dialoogis.
Saate teises pooles kommenteerib võlatrende ka finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Saatejuht on Sigrid Kõiv.
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!