Millist eelarvestamist tasub eelistada?

Saates „Teabevara tund” on vaatluse all eelarvestamine tootmisettevõttes Eesti Energia ja meediafirmas Äripäev. Tuuakse välja eelarvestamise protsessi erisused ja muudatused, mis eelarvestamises on viimasel ajal tehtud. Juttu tuleb nii traditsioonilise eelarvestamise plussidest ja miinustest kui ka kohanduva eelarvestamise eripäradest.

Eesti Energias planeeritakse strateegiat viis aastat ette ja vaadatakse see iga aasta üle. Lepitakse kokku konkreetsed tegevused ja arvestatakse ressurssidega, mida protsess vajab. Eelarvestamist on viimastel aastatel rohkem automatiseeritud ja ühtsete standardite järgi seatud, mis on protsessi kiirendanud ja sujuvamaks muutnud. Vahepealseid kooskõlastusi ja bürokraatiat on vähendatud ning eelarvestamine põhineb konkreetsel strateegial.

Äripäev kuulub Põhjamaade meediaettevõttesse Bonnier Group, kuid siinset firmat juhitakse ja strateegiat koostatakse kohapeal ja finantsplaan tehakse kahe aasta vaates. Igal töötajal on oma eesmärk, mis peab koonduma üldise eesmärgi toetamiseks. Äripäevas on 30 väiksemat äriüksust, mille juht on võtmeisik, kes koostab oma üksuse eelarve. Igal äriüksusel on oma tugigrupp ehk nõukoda, kes suunab ja nõustab.

Viimastel aastatel on üksjagu räägitud kohanduvast eelarvestamisest. Kohanduva eelarvestamise kasutamine ettevõttes oleneb firma spetsiifikast. Eesti Energia tundub küll väljast vaadates monoliitse ettevõttena, kuid tegelikult on seal palju erinevaid äritegevusi − elektri- ja õlitootmine, võrguteenused, roheenergia, müük, metallitootmine −, mis tuleb ühe mütsi alla koondada. Seetõttu on kohanduvat eelarvestamist keeruline rakendada, kuna see eeldab ühtset kultuuri ettevõttes: samad väärtused, enesedistsipliin ja arusaam vastutusest. Kohanduva eelarvestamise põhimõtteid kasutatakse Eesti Energias umbes 20 protsendi ulatuses. Väiksemas ettevõttes on kohanduvat eelarvestamist lihtsam kasutada, seevastu suuremas kontsernis võtab see protsess rohkem aega.

Äripäevas kasutatakse 80 protsendi ulatuses kohanduvat eelarvestamist kui juhtimisfilosoofiat. Enda vigadest õppides ja oma teed kujundades on Äripäev jõudnud viie aasta jooksul nn rulliva eelarvestamiseni. Kui varem oli september eelarvekuu ja see tekitas juhtidele tohutu suure töökoormuse, siis nüüdseks on järgneva 12 kuu eelarve kogu aeg olemas. Igal äriüksusel on oma eesmärk – Põhjanael (North Star), mille poole liigutakse. Kõigepealt seatakse paika eesmärk ja seejärel tehakse eelarve.

Eelarvestamisel tuleb kahtlemata arvesse võtta seda, mis ümberringi toimub ja vastavalt olukorrale valmistuda erinevateks arenguteks. Vajaduse korral tasub oma äritegevust muuta ning mõelda, kuidas rohkem väärtust luua. Tähtis on eelarvestamise protsessi hästi planeerida ja muuta ettevõte võimalikult paindlikuks.

Saadet juhtis TalTechi majandusarvestuse vanemlektor Paavo Siimann.