Saku valla finantsjuht: omavalitsustele tuleks toetuste asemele anda suurem tulubaas

Kohaliku omavalitsuse finantsjuhi töö on mitmekesine, kuid peamine fookus on eelarve koostamisel ja selle täitmise jälgimisel. „Minu vastutada on kogu valla eelarve protsessi juhtimine – selle koostamine, jälgimine ja vajadusel finantslahenduste leidmine,“ selgitab Lohu.

Eelarve planeerimine on pidev protsess, kus tuleb arvestada nii laekuvate maksudega kui ka investeeringutega, mida vald teha soovib. Saku valla eelarves on kõige suurema osakaaluga tuluallikaks füüsilise isiku tulumaks.

Eelarve planeerimine on alati suur väljakutse, kuid veelgi keerukamaks muudavad selle riiklikud seadusemuudatused. „Meil võib olla paigas pikaajaline strateegia ja eelarveprognoos, kuid siis tuleb riik ja muudab reegleid. Näiteks niinimetatud Robin Hoodi mehhanism, mis mõjutab otseselt kohalike omavalitsuste tulubaasi,“ tõi ta välja ühe suurema väljakutse.

Lohu hinnangul on Robin Hoodi mehhanismist tingitud kärped Saku valla eelarves järgmise kolme aasta jooksul ligikaudu neli miljonit eurot. See on summa, mida oleks võimalik kasutada elutähtsate teenuste parendamiseks ja uute investeeringute elluviimiseks.

Lohu arvates peaks Eesti omavalitsuste rahastamine olema stabiilsem ja ettenähtavam. „Kui omavalitsustele nõutakse nelja-aastaseid strateegilisi plaane, siis peaks riik tagama, et maksusüsteemis ei tehta suuri muudatusi iga paari aasta tagant. Võiks kehtestada näiteks nelja-aastase maksurahu, et omavalitsused saaksid oma strateegiad kindlalt ellu viia ilma ootamatute muutusteta,“ pakkus ta välja.

Samuti on ta veendunud, et omavalitsustele tuleks anda rohkem finantsautonoomiat. „Praegu jagatakse riigi toetusfondi kaudu omavalitsustele erinevaid toetusi, kuid võiks kaaluda mudelit, kus enamus nendest toetustest oleksid omavalitsuste tulubaasis. Selleks tuleb tõsta KOV-idele laekuvat füüsilise isiku tulumaksu määra. See annaks omavalitsustele rohkem vabadust otsustada, kuhu raha suunata,“ lisas ta.