ERR-i finantsjuht ja VLÜ viiuldaja: tunnen puudust sündmustest, kus arutatakse, kuidas toimetada nappide ressurssidega

Tartus sündinud ja Tallinnas hariduse saanud Eesti Rahvusringhäälingu pikaajaline fnantsjuht ja juhatuse liige Joel Sarv sattus finantsmaailma justnimelt tänu õpingutele, kui asus 1989. aastal õppima Tallinna Tehnikaülikooli (tol ajal Tallinna Polütehnilisse Instituuti) tootmise planeerimise erialale.

“Läksin sinna õppima koos oma mõndade kamraadidega Ülo Vooglaiu mahitusel ja seda pisut erineva programmiga, mille baasiks sobis majandusteaduskond Vooglaiu hinnangul kõige paremini,” sõnas Joel ja lisas, et Vooglaid pakkus lisaks päris põhjalikku komplekti aineid ja kuna tehnikaülikool kõiki neid ei pakkunud, siis õppis ta ühe semestri Tartu Ülikoolis, kus sai tudeerida psühholoogiat ja sotsioloogiat ehk aineid, mis andsid veidi laiemaid teadmisi. See oli Joeli sõnul ka Vooglaiu üks põhimõtteid, et asju tuleb vaadelda mitme nurga alt, mitte läheneda neile liiga kitsa pilguga - see aitab ka hiljem elus paremini otsuseid langetada.

Joel tõi välja, et õpingute sisse mahtus ka aastake Ungaris Budapestis ja seda ajal, mil välismaal õppimise võimalusi, sealhulgas ERASMUSe programme, veel ei olnud. Ta selgitas, et sealse majandusülikooli juures oli peamiselt Ameerika tudengitest koosnev välisüliõpilaste grupp, kuhu komplekteeriti Avatud Eesti Fondi toetusel ka kümme tudengit Ida-Euroopast. “See oli huvitav periood ja toona aastatel 1991-92 oli Ungari meiega võrreldes tubli sammukese ees, mille nad tänaseks on küll minu hinnangul paraku kaotanud ja läinud tagasi sellesse aega, kus nad olid 30 aastat tagasi.”

Pärast ülikooli lõpetamist 1993. aastal läks Joel mõneks ajaks tööle tootmisalale Pärnusse sellisesse ettevõttesse nagu mööblikombinaat Vikero, mis oli Joeli sõnul omal ajal üle Nõukogude Liidu kuulsaks saanud baarimööbli tootmisega. Tolleks ajaks oli tegevus keskendunud hoopis Rootsi müüjatele alltöövõtu tegemisega ja toodeti suhteliselt lihtsaid asju – laudu ja toole.

“Tol hetkel, kui mina sinna tööle läksin, otsis ettevõte pääsemist üsna keerulisest olukorrast ja nii saadeti sinna peale kamp noori ja minu rolliks oli siis finantside haldamine,” selgitas ta ja lisas, et nad püüdsid ettevõttele elu sisse puhuda, aga pisitasa tuli ikkagi teadmine, et sisendhinnad kasvavad mühinal ja rootslased ostsid eelkõige ikkagi odavat hinda, mida kuidagi ei olnud võimalik enam hästi pakkuda, nii et mööblitootmine selles frmas lõpuks hääbus. Joel sõnas, et kuigi sellest ettevõtmisest head nahka ei saanud, siis sealt saadud kogemustepagas oli hindamatu.

Joel jätkas, et peale seda, 1995. aasta lõpus, tuligi ta tööle Eesti Raadiosse ja samasse majja on ta jäänud tänaseni ehkki küll organisatsioon vahetas nime 2007. aastal, kui Eesti Raadio ja Eesti Raadio ühinesid ja sündis Eesti Rahvusringhääling. Küsimusele, mis on Joeli seal nii pikalt hoidnud, vastas ta, et see valdkond on lihtsalt nii huvitav ja probleemid, millega tegeleda tuleb, on pidevalt uued ja kuigi ta on olnud ühe koha peal, siis elu ümberringi on kogu aeg pidevas muutumises – alates tehnoloogia arengust kuni rollide muutumiseni organisatsioonis.