Äsja avalikkuse ette jõudnud uus OpenAI keelemudel GPT4-o1 tegi arenguhüppe, mis väljendub selles, et kui varem hakkas mudel kohe vastust genereerima, siis nüüd on võimalik anda mudelile aega mõtlemiseks ja katsetamiseks, et jõuda parema vastuseni. Koolitaja Priit Ilomets, kes nimetab ennast „inimkeskseks teejuhiks AI-abil enesemeisterlikkuse saavutamise ja professionaalse ümberkujunemise teel“ räägib, mida juhtidel on vaja teha, et sääraste kiirete AI-arengute tingimustes ajaga kaasas käia.
Mis on tehisintellekt ja mis ei ole? Sarnaselt dot-com buumi ajale püüavad end AI-teema abil turundada ka ettevõtmised, millel selleks sisuliselt eriti põhjust pole. Mille järgi otsustada, et tegemist on n-ö päris AI toote või teenuse või lahendusega?
Tehisintellekt (AI) on arvutiteaduse valdkond, mis keskendub inimese kognitiivseid võimeid jäljendavate masinate ja süsteemide loomisele. AI-süsteemid on võimelised töötlema suuri andmemahte, tuvastama mustreid, tegema ennustusi ja kohanema uute olukordadega. Nad õpivad kogemustest ja parandavad oma jõudlust aja jooksul.
Erinevalt traditsioonilistest automatiseeritud süsteemidest suudab AI töötada struktureerimata andmetega (nt tekst, pildid, heli) ja kohaneda muutuvate tingimustega ilma otsese ümberprogrammeerimiseta. AI võib teha keerukamaid otsuseid, mis põhinevad mitmekülgsetel andmetel ja kontekstil.
Kuigi ka traditsioonilised automatiseeritud süsteemid võivad töötada suurte andmemahtudega, on nende paindlikkus ja õppimisvõime tavaliselt piiratum võrreldes AI-süsteemidega.
AI eristub oma võimega analüüsida keerukaid andmestruktuure, kohaneda dünaamiliselt muutuvate tingimustega ja teha autonoomseid otsuseid, mis põhinevad õpitud mustritel ja kogemustel.
Buumiga seotud tooted, mis reklaamivad end AI-na, võivad olla lihtsalt keerulisemad statistikavahendid, mis ei tee midagi uut. Paljud ettevõtted turundavad end AI-põhistena, kuid tegelikult pakuvad nad lihtsalt automatiseeritud lahendusi, mis kasutavad keerulisi algoritme, kuid ei ole võimelised iseseisvalt õppima.
Lisaks tuleks AI-lahendusi hinnata selle järgi, kuidas nad väärtust loovad. Kas lahendus tõesti toetab ärilisi eesmärke või on see lihtsalt tehnoloogia kasutamine tehnoloogia pärast? Juhid peaksid hindama, kas AI-rakendus lahendab reaalset probleemi. Seda, kas rakendusel on tõeline majanduslik või operatiivne kasu ettevõtte jaoks.
Sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid soovitab igast mõistest paremini aru saamiseks vaadelda seda kui fakti, fenomeni ja kui protsessi.
Faktina on tehisintellekt arenenud tehnoloogiate kogum, mis võimaldab arvutitel täita ülesandeid, mida varem peeti võimalikuks ainult inimintellektile. Nende tehnoloogiate ja meetodite hulka kuuluvad näiteks masinõpe, loomuliku keele töötlus, pildituvastus ja närvivõrgud.
Tehisintellekt väljendub konkreetsetes tööriistades ja rakendustes, mida saab mõõta efektiivsuse, täpsuse ja automatiseerimisvõimekuse järgi. AI-d kasutatakse erinevates tööstusharudes – näiteks tervishoius diagnooside kiirendamiseks, tootmises protsesside optimeerimiseks ja finantssektoris pettuste avastamiseks.
Tehisintellekt kui fenomen viitab laiemale sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule mõjule, mida see tehnoloogia kaasa toob. Fenomenina kujundab tehisintellekt muuhulgas nii tööturgu, kultuuri kui ka arutelusid eetikast. See on tehnoloogiline buum, mis on muutnud ettevõtete ja valitsuste fookust, investeeringuid ja poliitilisi eesmärke.
Tulemas on tehisintellekti koolitus, mille eesmärk on anda juhtidele teadmised ja praktilised oskused tehisintellekti tõhusaks rakendamiseks enesejuhtimisel, ettevõtte strateegias ja igapäevastes toimingutes. Koolitus annab juhile sügavama arusaama tehnoloogia võimalustest, piirangutest ja ohtudest. Koolitust viib läbi Priit Ilomets. Vaata lähemalt koolitust Tehisintellekti meistriklass juhtidele Tehisintellekt kui protsess viitab AI loomiseks ja kasutamiseks vajalikele sammudele ja tööprotsessidele. AI arendamine on iteratiivne ja pidevalt arenev protsess, mis hõlmab andmete kogumist ja ettevalmistamist, masinõpet ja modelleerimist kui ka järelvalvet.
Prognoose ja arvamusi, mida AI juba suudab ja lähitulevikus suutma hakkab, on seinast seina. Millised ootused võiks juht AI-kasutamisele seada, et mitte pettuda?
Juht peaks AI rakendamisele lähenema strateegiliselt ja realistlikult, mõistes, et AI on tööriist, mis vajab õiget konteksti ja toetavaid struktuure.
Seotud lood
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.