Daniel Vaarik: pankade järeleandmised töötasid meie kasuks

Lisaks Tuleva pensioniühistu juhatusse kuulumisele tegutseb Vaarik partnerina sõnumiagentuuris Akkadian, ta on töötanud välja Eesti Valitsuse digitaalse brändi, kirjutanud kommunikatsiooni käsiraamatu ning osalenud kümnete ettevõtete nõustamises. Vaarik on tuntud ja mõjukas blogipidaja, kelle mõtetest on alguse saanud nii mõnigi ühiskondlik protsess.

Praeguseks on Tulevaga liitunud vajalik hulk, enam kui 3000 inimest ning algkapital on koos. Milline on hetkeseis, on Tuleva II pensionisamba fondide avamise kuup ä ev juba paigas?

Praegu menetleb meie taotlust Finantsinspektsioon ning kui kaua nad seda teevad, ei ole hetkel teada ning konkreetseid lubadusi seega anda ei saa, aga loodame siiski juba märtsis pensionifondid registreeritud saada.

Esimesed 3000 liitujat panustasid Tulevasse algkapitalina v ä hemalt 1000 eurot ning said  ü histu osanikeks. Algkapitali panustamise v õ imalus on praeguseks suletud. Milliseid v õ imalusi pakub Tuleva praegustele liitujatele?

Kõik Tuleva liikmed sõltumata liitumise ajast saavad Tuleva osanikeks. Ühistu jagab kasumit kahel viisil: kõigepealt pensioniboonusena kõigile liikmetele vastavalt nende Tuleva pensionifondidesse toodud II samba varade suurusele ning seejärel ülejäänud osa vastavalt liikme panusele algkapitali. Algkapitali panustamine on praeguseks tõesti läbi. See ühekordne aktsioon oli vajalik, et saada kokku registreerimiseks tarvilik algkapital. Samas, liikmete pensioniboonus suunatakse omakorda samuti algkapitali, seega juba aasta pärast liitumist osaleb iga liige nii pensioniboonuse kui kapitaliosa jagamisel.

K õ ik pensionikogujad Eestis on Tuleva loomisest juba oluliselt v õ itnud, sest pangad on pensionifondide valitsemistasusid alandanud ning loonud ka passiivseid indeksfonde.  Ü helt poolt, oskasite nii kiiret reageerimist pankadelt oodata ning teisalt, kas usute, et pankade s ää rased p üü dlused pensionikogujaid enda juures hoida kannavad vilja?

Me väga lootsime, et pangad reageerivad me sõnumitele, kuid esimestel päevadel pärast me väljatulekut hoidusid pangad kommentaaridest. Meid tegi see olukord isegi murelikuks – kas nii jääbki? Õnneks murdus esimesena LHV ja seejärel riburadapidi ka teised ning saabusid reaktsioonid uute toodete ja madalamate hindaga.

Just esimesed pankade järeleandmised töötasid väga tugevalt meie kasuks, sest selle läbi kinnitasid pangad, et meie väidetel on tõsi taga. Pankade muutuvad seisukohad tõestasid paljudele inimestele, et Tuleva tegeleb millegi tõeliselt olulisega. See tõi meile rohkem liikmeid. Nii et oleme alati tervitanud pankade valitsemistasude alandamist ning nende uusi passiivseid tooteid. Nende uute võimaluste Eestisse toomine oli üks Tuleva asutamise põhjuseid. Usume ka, et suudame pankadega siin jätkuvalt edukalt konkureerida.

Tuleva  ü ks turunduss õ num kutsub  ü les koguma pensionit omale, mitte pangale. Kui lihtne pensionikoguja liitub Tuleva pensionifondiga, siis millised on peale madalate teenustasude veel argumendid, mille p õ hjal saab v ä ita, et pension saab v õ rreldes varasematega kogutud just omale? Kuiv õ rd oluline on rahvusliku kapitali argument Tuleva jaoks?

Äärmiselt tähtis seisukoht on, et Tuleva peamine eesmärk on kasvatada oma liikmete vara. Meie sisemises struktuuris ei ole mingeid kolmandaid huvilisi, kes sooviksid midagi vahelt teenida. Olemegi meie ise. Kasum on meie kätes. Üks huvide konflikt on likvideeritud. Meie tegevus on rahvuslikust vaatepunktist kindlasti positiivne, sest toetab kohalikku turgu, annab usku, et kohalikud inimesed saavad luua ise uusi ettevõtlusvorme.

Millised hakkavad olema Tuleva pensionifondide teenus- ja valitsemistasude suurused ning kuidas need määratakse?Need saavad olema nii madalad kui võimalik. Veebruari lõpuks andis Tuleva nõukogu juhatusele ülesandeks teha järjekordne alandamise ettepanek ja seda me ka teeme. Mida rohkem liikmeid tulevikus saame, seda madalamaks läheb ka kulude osakaal. Kulude alandamisvõimaluste otsimine saab olema pidev.Tuleva on loodud ühistulise ettevõtlusvormina. Miks valida ühistulist ettevõtlusvormi, mis on selle eelised? Millist äri tasub ja saab Eestis ühistute kaudu ajada?Ühest küljest on ühistuline ettevõtlus ju üks vanemaid ettevõtluse vorme, läbi ajaloo on ühistuliselt näiteks Euroopas rajatud võimsaid ettevõtteid, teisest küljest sobib see mõtteviis aga kuidagi eriti hästi kokku tänapäevaste ühisplatvormidega ja paljude selliste olukordadega, kus väga kallist eksperti-vahemeest pole enam ilmtingimata vaja.Tasub vaadata, kas kuskil on nii-öelda ripakil suur hulk kliente või tarbijaid, kellega mõni ettevõte suhtleb ükshaaval. Mis oleks, kui need tarbijad ühineksid? Kas nad saaksid siis paremaid tingimusi küsida? Kas nad saaksid sedasama asja ise koos odavamalt või paremini teha? Kui tundub, et nii on, siis tasub ka uurida ühistu loomise võimalusi.

Ka nii mõnegi teise ettevõtlusvormi puhul saavad töötajad omandada ettevõttes osalust. Võib ka seda võiks nimetada liikumiseks sarnases, ühistulise ettevõtluse, suunas? Või on tulundusühistu ettevõtlusvormina siiski midagi hoopis erinevat?Ka aktsiaseltsis saab kokku leppida ju peaaegu kõiges, kuid ühistu on teatud kaasamiseks mugavam. Näiteks üks oluline erinevus on selles, et Tuleva liikmetel on üldkoosolekul kõigil üks hääl. Kui jutt oleks aktsiaseltsist või osaühingust, siis tavaliselt sõltuks häälte hulk aktsiate hulgast. Tulevas pole suur- ega väikeomanikke. See aitab välistada ka erinevaid juriidilisi ülevõtmisi ja manöövreid. Erinevalt aktsiaseltsist ei saa Tuleva enda osalusi ka müüa ning see tekitab samuti natuke teistsuguse tegelikkuse.Muidugi on ühistulisel tegevusel ka keerulisemaid külgi. Tuleva on lubanud hoida kulud madalal ning kaasata inimesi, mis on väga keeruline protsess. See tähendab inimestega rääkimist, pidevat kaasamist. Võib olla, et mingitel hetkedel on ühistu seetõttu aeglasem kui mõnda muud tüüpi ettevõtte. Aga Tuleva puhul tundub, et nii ongi vaja.Kas võib oletada – kuidas Sulle tundub – et inimesed soovivad tänasel päeval, kus informatsioon on vabalt kättesaadav ja vabaduse määr suur, valdavalt järjest enam osaleda ise juhtimises ning teiste juhtimisele alluda pigem vähem? Kas sellel protsessil võiks kusagil olla mingi usutav „lõpp-punkt"?Tegelikult mina näiteks ei soovinud osaleda rohkem oma pensioniteema juhtimises, kuid ühel hetkel tundus, et kui ma seda ei tee, siis on selle hind minu jaoks liiga suur. Selgus, et sama moodi mõtlevad veel paljud inimesed. Me ei tahtnud, aga muud ei jäänud üle.Ma ei usu, et keegi tahaks tänapäeval oma elu kõigi aspektide juhtimises osaleda. Tähtis on ikkagi usaldada kedagi, kes seda juba hästi teeb. Seega tuleb üles ehitada süsteeme, mille vastu on taaskord olemas usaldus ning seejuures pakkuda läbipaistvaid võimalusi selle usalduse kinnitamiseks. Ma ei tea, mis selle protsessi lõpp-punkt on, sest elame maailmas, kus usaldust jääb teisest otsast ka pidevalt vähemaks. Võib olla just selline mudel, nagu me Tulevas loome, võib aidata Eestis juhtida paremini ka kogukondi, demokraatiat ja nii edasi?

Autor: Lauri Leet, konverentsid.ee