Reitinguagentuur Fitch alandas Eesti riigireitingut ning Standard ja Poor’s jättis reitingu samaks, kuid muutis väljavaate negatiivseks. Mida need uudised tähendavad ja kuidas neile reageerida, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
- Luminori peaökonomistt Lenno Uusküla hinnangul on meie ülesanne selgitada maailmale, et oleme usaldusväärne riik ja suudame oma võlad tagasi maksta. Foto: Liis Treimann
Olemuselt on iga riigireiting iseseisev ja erapooletu hinnang riigi võlakirjade usaldusväärsusele. Mida suurem on võlakirja usaldusväärsus, seda kõrgem on reiting. Madal reiting peegeldab seevastu suuremat tõenäosust, et riigil tekib raskusi võla tagasimaksmisel. Riigireiting on osa teabest, mida võlakirjade ostjad kasutavad otsuse tegemiseks, kas ja millise intressimääraga ollakse nõus valitsuse võlakirju ostma. Madalam reiting toob seejuures suurema riski ja kõrgema intressimäära.
Seotud lood
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.