Eesti majandusele annab jõudu juurde rahvaarvu suurenemine, mis tähendab, et nö eesliini töödel hakkame nägema üha rohkem inimesi, kelle sünnikoht pole Eesti. Eesti sündide arv oli möödunud aastail kolme viimase aasta madalaim.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Jake Farra
Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet värsked numbrid Eesti majandust ja ühiskonda kõige enam mõjutava näitaja kohta – loomulikult on selleks siinne rahvaarv. Olgu maailmaturu hetkekonjunktuur või ettevõtete äriplaan milline tahes, suures plaanis määrab Eesti majanduse võimsuse ära ikkagi töökäte ja tarbijate hulk.
Eesti majandus oli III kvartalis netolaenuvõtja1) 177 miljoni euro ulatuses. Eesti majanduse konsolideeritud võlg kasvas 2,3%, aga aastakasv oli ligi 10%, kirjutab Eesti Pank statistikateates.
2022. aastaks tehtud ennustused osutusid selgelt liiga optimistlikuks ja kiire hinnatõus ning majanduskonjunktuuri halvenemine on analüütikute kompassinõela nüüd hoopis vastassuunda keeranud. Ent kas on ehk lootust, et seekordse pessimismilaine najal eksitakse majanduse tuleviku ennustamise hoopis teise äärmusse?
Sel nädalal tõstavad Euroopa Keskpank, USA Föderaalreserv ja veel mitu keskpanka intressimäärasid. USA-s ja euroalal on hinnakasv tõusnud viimase neljakümne aasta kiireimaks, mis eeldab keskpankadelt kiiret tegutsemist.
Kui ettevõte soovib pakkuda oma klientidele parimat teenust, peab ta alustama enda töötajatest. Just seda põhimõtet järgib finantsteenuste võrdlusplatvorm Altero, kus ettevõtte juhtkond on oma meeskonna heaolu ja ühtsustunde kasvatamise seadnud strateegiliseks prioriteediks.