Eesti majandusele annab jõudu juurde rahvaarvu suurenemine, mis tähendab, et nö eesliini töödel hakkame nägema üha rohkem inimesi, kelle sünnikoht pole Eesti. Eesti sündide arv oli möödunud aastail kolme viimase aasta madalaim.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Jake Farra
Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet värsked numbrid Eesti majandust ja ühiskonda kõige enam mõjutava näitaja kohta – loomulikult on selleks siinne rahvaarv. Olgu maailmaturu hetkekonjunktuur või ettevõtete äriplaan milline tahes, suures plaanis määrab Eesti majanduse võimsuse ära ikkagi töökäte ja tarbijate hulk.
Eesti majandus oli III kvartalis netolaenuvõtja1) 177 miljoni euro ulatuses. Eesti majanduse konsolideeritud võlg kasvas 2,3%, aga aastakasv oli ligi 10%, kirjutab Eesti Pank statistikateates.
2022. aastaks tehtud ennustused osutusid selgelt liiga optimistlikuks ja kiire hinnatõus ning majanduskonjunktuuri halvenemine on analüütikute kompassinõela nüüd hoopis vastassuunda keeranud. Ent kas on ehk lootust, et seekordse pessimismilaine najal eksitakse majanduse tuleviku ennustamise hoopis teise äärmusse?
Sel nädalal tõstavad Euroopa Keskpank, USA Föderaalreserv ja veel mitu keskpanka intressimäärasid. USA-s ja euroalal on hinnakasv tõusnud viimase neljakümne aasta kiireimaks, mis eeldab keskpankadelt kiiret tegutsemist.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.