Eesti riik kaasas 2024. aastal kapitaliturgudelt kokku üle 1,7 miljardi euro, mis on kaks korda rohkem kui aasta varem.
- SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur
Suurimaks emissiooniks kujunes jaanuaris toimunud 10 aastaste võlakirjade emissioon, mida pakuti investoritele ühe miljardi eest, kuigi koguhuvi ulatus investoritel üle 7,2 miljardi euro.
Kuni ühe aasta pikkuste noteeringutega kaasati veidi üle poole miljardi ja ajalooliste rahvavõlakirjadega täiendati kapitalipuhvreid 200 miljoni euro jagu.
Rahvavõlakirja saatus
Veel selle aastani oli Eesti riigivõlakiri kättesaadav vaid professionaalsetele investoritele. Pilt muutus, kui sügisel toimunud rahvavõlakirja abil kaasas 3,3%se aastatootluse juures Eesti riik 200 miljonit eurot. Kuigi jaeinvestorite osakaal emisiooni mahust jäi tagasihoidlikuks, siis nominaalselt oli tegu vägagi suure huviga – 29 miljonit eurot. Veel enam jooksid sellele tormi institutsionaalsed investorid, kelle koguhuvi ulatus üle 790 miljoni euroni.
Seotud lood
Kahe teguri – Venemaa rünnak Ukraina vastu ja Euroopa Keskpanga intressimäärade kergitamine – tõttu on raha kaasamine muutunud kallimaks pea kõikjal Euroopas. Kui palju on aga Eesti jaoks muutunud kallimaks laenu saamine esimese, kui palju aga teise sündmuse tõttu?
Sel suvel ületas Swedbankis ärikontodel oleva raha hulk 2 miljardi euro piiri, mis on seisnud vähemalt kuus kuud puutumatuna. Niimoodi lihtsalt kontol seistes ei tööta raha ettevõtte heaks, vaid kaotab ajas oma väärtust.
Kuidas alustada ärianalüütikaga väikeses tootmisettevõttes? Ärianalüütika (BI, Business Intelligence) on oluline tööriist, mis aitab isegi väikestel tootmisettevõtetel teha andmepõhiseid otsuseid, parandada efektiivsust ja suurendada kasumlikkust. Kuigi see võib alguses tunduda keeruline, saab BI kasutuselevõtu jagada loogilisteks sammudeks, mis on jõukohased ka väiksematele ettevõtetele.