SEB prognoosib tänavu Eesti majandusele 3,5% kasvu

Kõrge tööhõive ja kasvav jõukus sütitab inimestes optimismi, mis väljendub majapidamiste julgemas tarbimises. Parem nõudlus on tõstnud ettevõtete tootmisvõimsused kõrgele tasemele, mis sunnib neid astuma samme oma tegevuse laiendamiseks ehk tegema investeeringuid. Naftat tootvate riikide jaoks on suureks toeks olnud nafta hinna stabiliseerumine varasemast kõrgemal tasemel. Kuigi majandustsükli jõudmine küpsemasse faasi võib panna pessimiste ehk juba ootama järgmist majanduslangust, jätkub täna maailmamajanduses veel küllalt alakasutatud ressursse, mille arvel saab kindel kasv prognoosiperioodi vältel jätkuda. Eeltoodud soodsate tuulte najal küündib SEB prognoosi kohaselt maailmamajanduse kasv nii tänavu kui ka järgmisel aastal 4% lähedale.

Pärast aastaid kestnud ülileebe rahapoliitika ajajärku annab kiirem majanduskasv keskpankadele viimaks põhjust kurssi muuta. Madal inflatsioon pakub küll veel mõtlemisainest, kuid palgakasv näib siiski olevat kiirenemas. Otsuseid intressitõusuks on mõistagi lihtsam langetada Ühendriikides, kus SEB hinnangul kergitab Föderaalreserv peamist intressimäära tänavu koguni neljal korral. Euroalal saavad sammud selles suunas olema palju hillitsetumad, kuid 2019. aastal tehakse intressitõusudega siiski algust. Et kodulaenu võtnud inimene peaks hakkama muretsema kõrge Euribori pärast, näib täna küll veel väga kauge tulevikuna, milleni me jõuda ei pruugigi.

Ameerika Ühendriikides on paljud majandusindikaatorid lähedal oma ajaloolistele tippudele ja maksukärbete toel kiireneb majanduskasv veelgi. Eeldades, et poliitika ei suuda pakkuda väga dramaatilisi üllatusi, suureneb USA sisemajanduse kogutoodang tänavu 2,8% ja 2019. aastal 2,5%. Majanduskasv kiirenes 2017. aastal tuntavalt ka arenevatel turgudel. Kui teiste suurte arenevate majanduste kasv kiireneb ka edaspidi, siis Hiinas see prognoosiperioodil veidi aeglustub, sest sealsed liidrid on valmis leppima pisut aeglasema majanduskasvuga võlakoorma vähendamise nimel. Vene majandus on kõrgema naftahinna toel leidnud kindlama jalgealuse, kuid ilma reformideta piirdub kasv lähiaastail umbes 2%ga.

Euroala riikide kiiremat kasvu utsitab tagant mitme soodsa faktori koosmõju. Suuremad poliitilised tormituuled on Euroopas praeguseks vaibunud ja tugevnevad tööturud on tõstnud majapidamiste kindlustunde kõrgele tasemele. Seeläbi saavutab euroala kümnendi kõige kiirema kasvutempo, oodates 2018. aastal 2,5% ja 2017. aastal 2,2% suurust majanduskasvu. Põhjamaade majandus­uudistes annab tooni kinnisvara, kuid näib, et Norras on hinnalangus lõppenud ja ka Rootsis piirdub see vaid 10%ga. Küll võib jahtunud optimism piirata senist väga aktiivset elamuehitust, mis mõjutab negatiivselt mitmeid Eesti eksportijaid. Samas on Eestil palju võita Soome majanduse kiirest tõusust, mis jääb tempokaks terve prognoosiperioodi vältel.

Kiire kasv jätkub

Eesti majanduskasv tegi mullu väga kõrge ehitusmahu toel viimaste aastate kõige kiirema tõusu. Prognoosi kohaselt jääb majanduskasv kiireks ka lähiaastail, kuid niivõrd suurte numbriteni siiski ei jõua.

SEB prognoosi kohaselt suureneb Eesti sisemajanduse kogutoodang tänavu 3,5% ja 2019. aastal 3,0%. Küll saab majanduskasv olema senisest paremini tasakaalustatud, kuna seda toetab nii suurem eksport kui ka kodumaiste investeeringute ja majapidamiste tarbimise tõus. Eesti tööhõive edasine kasv saab olema piiratud, mis annab samas võimaluse parandada nigelat tootlikkust. Pikemaajalises plaanis saab aga aina olulisemaks küsimus, kas suudame oma nappe vahendeid kõige tulusamal moel investeerida, et Eesti majandus suudaks püsida konkurentsis ka 10 aasta pärast.