Majandusteoreetilisest vaatevinklist tekitab arutelusid küsimus meie paiknemisest suures majandustsüklis ja selle võimalik kestus. Kuigi finantskriisist taastumine on väldanud juba pea kümnendi, on majandus endist võimsust saavutamas alles nüüd. Tootmisvõimsuste rakendatus on jõudnud tasemele, kust edasiliikumine eeldab suuri investeeringuid. Samal ajal on tööturud märgatavalt tugevnenud ja töötus on langenud paljudes arenenud riikides allapoole tasakaalupunkti. Kuigi meie prognoosiperioodi lõpul võivad need tegurid hakata majanduskasvu piirama, näitab ajalugu, et majanduse pakkumispoolel on kombeks positiivselt üllatada, mistõttu eeldame, et aeglustumine saab olema pehme. Taas on hoogu kogumas ka arenevate riikide majanduskasv, mis annab täiendava panuse maailmamajanduse jõudsasse tõusu lähiaastatel.
Euroala majandusnäitajad on julgustavad
Ehk kõige eredam pealkiri positiivsete uudiste seas on Eesti jaoks euroala majanduse jätkuv tugevnemine. Euroala sisemajanduse kogutoodang suurenes II kvartalis 2,2% ehk rohkem kui Suurbritannias ja USAs. Seejuures on euroala majanduste tõus laiapõhjaline: seis Saksamaa majanduses püsib endiselt tugev, samas kui Lõuna-Euroopa riigid on parandanud oma konkurentsivõimet. Seetõttu on SEB korrigeerinud veidi ülespoole ka prognoosinumbreid ja ootab euroala majanduskasvuks tänavu 2,1%, järgmisel aastal 2,2% ja 2019. aastal 2%.
Ühendriikide majanduskasv on jäänud tänavu ootustele veidi alla. Selle peamiseks põhjuseks on kesine eratarbimine, samas kui eksport ja põhivarainvesteeringud suurenevad nõrgema dollari ja elavnenud naftatööstuse tõttu hästi. Oodates majanduskasvu tugevnemist aasta teises pooles, prognoosib SEB USA-le tänavu 2,2% majanduskasvu, mis kiireneb 2,4% 2018. aastal ja langeb tagasi 2,0%-le 2019. aastal. Donald Trumpi isik külvab jätkuvat segadust nii USA sise- kui ka välispoliitikas. Suurt sisepoliitilist konflikti tõotab vajadus tõsta föderaalvõlale seatud ülempiiri sel sügisel. Seetõttu saab loodetust tagasihoidlikum olema ka Trumpi lubatud leebe eelarvepoliitika. Trumpi ettearvamatu välispoliitika jääb majandusuudiseid mõjutama ka lähiaastatel, kuid seni on selle mõju reaalmajandusele olnud vähene.
Pärast kolm aastat väldanud majanduskasvu aeglustumist arenevatel turgudel, peaks kasv seal tänavu taas hoogustuma. Kuigi Hiina majanduskasv jätkab kõrgema arengutaseme tõttu aeglustumist, saab see olema äärmiselt kontrollitud ja pikaldane protsess ning majanduskasv jääb üle 6% terve prognoosiperioodi jooksul. Indias, kus on ellu viidud olulisi maksusüsteemi reforme, peaks majanduskasv seevastu hoogustuma ja jõudma 2019. aastaks 7,6% tasemele. Hiina ja India kasvutempo jääb püüdmatult kaugele Brasiilia ja Venemaa jaoks, kelle majandused on käesoleval aastal küll taas kasvule pöörduvad, kuid kes peavad terve prognoosiperioodi vältel leppima ligi 2% piirduva majanduskasvuga.
Eksporditurgude majanduskasv tõstab Eesti SKPd
Eestil on põhjust head meelt tunda tugeva majanduskasvu üle meie peamistel eksporditurgudel – Soomes, Rootsis ja teistes Baltimaades.
Eriti suure positiivse üllatuse on pakkunud Soome, mille majandus on tänavu suutnud vastupidiselt ootustele kasvada euroala keskmisest kiiremini. Seejuures on väga häid tulemusi näidanud eksportiv tööstus, millel on olnud tugev mõju ka Eestile. SEB on tõstnud Soome majanduskasvuprognoosi pea protsendi võrra ja ootab tänavu 2,5%ni ulatuvat SKP kasvu.