Oma äri on proovinud alustada iga viies Eesti elanik, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse värskest uuringust. Nendest pooltel ehk igal kümnel on toimiv ettevõte ka praegu.
„Võrreldes eelmise aastaga on lisaraha teenimine ja huvi enda ettevõtte loomise vastu mõnevõrra tõusnud. Põhjuseks toovad inimesed välja vajadust teenida rohkem, aga ka soovi muuta tööaega ja -kohta paindlikumaks ning ennast teostada,“ kommenteeris uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.
Oma äri loomise peale on mõelnud, kuid pole seni seda teinud 40% elanikest. Sama palju inimesi ei tunne huvi ettevõtlusega alustamise vastu. Elanikud vanuses 18–34 paistavad silma suurima huviga – koguni 60% nendest vastas, et on kaalunud oma äri loomist.
Peamise väljakutsena oma äri alustamisel nimetas 36% ettevõtluskogemusega inimesi toodete või teenuste müügi korraldamist, 31% vastanutest nimetas takistusena rahastuse leidmist ning 23% seadusandluse mittetundmist. Samal ajal arvas 21% vastanutest, et äri alustamise juures ei olnud tõsiseid takistusi või probleeme.
„Kõige lihtsam viis ettevõtlusega alustamiseks on teha oma hobist äri või leida mõni seni kasutamata ressurss, mis aitaks lisaraha teenida, näiteks kinnisvara, seadmed, eriteadmised ja -oskused,“ ütles Kati Voomets. „Äri alustamiseks on vaja läbimõeldud otsust ja tegevusplaani. Mõistlik on esialgu võtta piiratud riskid, et ebaõnnestumise korral oleksid kaotused hallatavad,“ soovitas Kati Voomets.
Oma toodete või teenuste müümisel on iga neljas eestimaalane kasutanud sotsiaalmeediat, kõige populaarsemaks kanaliks on Facebook.
Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi uuringukeskus SKDS selle aasta aprillis. Kokku küsitleti 1010 elanikku vanuses 18–74 aastat.
Seotud lood
Uute ärimudelite puhul tuleb arvestada mitte ainult tehnoloogia ja digitaalsete lahendustega, vaid lugematute teiste teguritega, mis ulatuvad brändi fännibaasist kuni eristuva organisatsioonikultuurini, rääkis SEB konverentsil Innovatsioonilabor 2017 Hollandi äristrateeg ja konsultant Patrick van der Pijl.
Eesti on ametlikult üle minemas vanaviisi asjaajamisest kaasaegsele, mille tulemusena riiklikud e-teenused hakkavad toimima valdavalt nähtamatuna ehk ühe suhtluskorraga või päris automaatselt. Valitsus kinnitas täna aluspõhimõtte, millega suunatakse riigiasutusi looma andmepõhiseid tervikteenuseid, sarnaselt eeltäidetud tuludeklaratsioonile või lapsele sünnil automaatselt antavale ravikindlustuskaitsele.
Maksu- ja tolliamet (MTA) kaasajastas käibemaksukohustuslase registreerimise teenuse, mis võimaldab kõik toimingud teha e-maksuametis/e-tollis ja saada automaatselt vastus oma registreerimistaotlusele.
Eesti majanduspoliitika on muutunud raskemini prognoositavaks, maksukoormus kasvab, järjest raskem on palgata spetsialiste ning tööjõukulud tõusevad, kurdavad Eestisse investeerinud Saksa investorid.
Finantsjuhtide ja raamatupidajate töö on täis väljakutseid: palju tabeleid, rohkelt andmeid, vajadus täpsete ja õigeaegsete aruannete järele ning palju korduvaid ülesandeid, mis nõuavad tohutult aega. Power Platform pakub neile väljakutsetele lahendust, võimaldades automatiseerida igapäevaseid protsesse, standardiseerida aruandlust ja luua dünaamilisi aruandeid.